Virtuaalruumis ei saa kehtida reaalse maailma reeglid ({{commentsTotal}})

Liivalaia kohtumaja asemele kerkivad hooned.
Liivalaia kohtumaja asemele kerkivad hooned. Autor/allikas: Detailplaneeringu seletuskiri

Arvamusfestivali arutelul "Kust jookseb virtuaalse ja reaalse maailma piir?" leidsid osalejad, et virtuaalruumi ei saa reguleerida päris maailma moraali- ja seadusnormide alusel, kuna see võtaks kasutajatelt motivatsiooni virutaalruumi külastada.

"Kui mängu keskkonnas varastab üks avatar teiselt midagi - kas see on vargus?" küsis advokaat Jaanus Tehver, arendades arutelu edasi küsides "kas virtuaalses maailmas peaksid kehtima samad reeglid, mis kehtivad reaalses maailmas?"

"Füüsilist maailma on kerge reguleerida, meil on olemas reeglid ja seadused,” leidis TTÜ infotehnoloogia professor Tanel Tammet. Ta selgitas, et virtuaalmaailmas on praktiliselt võimatu reegleid kehtestada, eriti sarnasel viisil nagu reaalmaailmas, sest professori arvates on virtuaalne maailm reeglite jaoks liiga metsik.

Psühholoog Jorgen Matsi sõnul on Euroopas on olemas pretsedente, kus antakse digiesemetele samad väärtused, mis füüsilistele esemetele. See tähendab sisuliselt seda, et kui tekib olukord, kus kelleltki varastatakse näiteks e-raamat, siis on võimalik seda kohelda kui vargust. 

Kust jookseb virtuaalse ja reaalse maailma piir? 

Kuulajate seast tõstatub küsimus, et kui inimene kehastab virtuaalmaailmas end kellegi teisena - näiteks arvutimängus on tema avatar musklis, sportlik, pikkade juustega Kreeka-Jumal aga päris elus on tegemist tüseda tugitooli sportlasega, kes istub kümme tundi päevas ekraani taga. Kus sellises olukorras piir läheb? Kas inimene tohib end kehastada kellegi teisena? 

"Virtuaalmaailmas käiakse sellepärast, et see erineb reaalsest maailmast" leidis Jaanus Tehver. Tehver arvab, et kui reaalsus ja virtuaalsus oleksid võrdsed ning neile kehtestataks samad piirid või virtuaalmaailma hakataks kuidagi reguleerima, siis võetaks ära suur osa motivatsioonist, miks inimesed üldse virtuaalmaailmas käivad.

Tehveriga nõustus Tanel Tammet, kes küsis provokatiivselt "kas valetamine ja petmine on interneti avarustes illegaalne tegevus?" Tehver toonitas, et on olukordi, kus valetada ei tohi, nagu näiteks kohtus tunnistust andes. Samas Tehver arvates ei peaks reaalse maailma moraali- ja seadusnormid kehtima virtuaalmaailmas. 

Virtuaalillusiooni loomine on ohtlik

Mitte ainult mängumaailmas ei kehastuta kellekski teiseks, vaid ka sotsiaalmeedias toimub virtuaalse illusiooni loomine. Inimesed kujundavad teadlikult enda sotsiaalmeedia profiile, kuid kõik, mida sotsiaalvõrgustikes näidatakse, pole alati tõene.

Psühholoog Jorgen Matsi arvates investeerivad inimesed liiga palju aega virtuaalsetele keskkondadele. "Sellel on suur mõju nii inimeste füüsilisele kui ka psüühilisele tervisele. Näiteks elavad inimesed üha rohkem istuvat elu ja pühendavad aina vähem aega toitumisele.

"Inimene, kes tunneb, et peab sotsiaalmeedias näima kõhnemana kui ta tegelikult on, siis sellisel inimesel võib kujuneda välja toitumishäire," tõdeb Matsi.

Toimetaja: Allan Rajavee



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: