Metsasektori esindajatelt küsides selgus, et nende väide vanade metsade uuendamisvajadusest ei põhine analüüsidel, või vähemasti sellistel, mis võtaks kõiki aspekte arvesse. Teemasse selguse toomiseks uurisin lähemalt keskkonnaagentuuri ametlike andmete põhjal, kuidas Eestis metsa lageraie mõjutab atmosfääri CO2 sisaldust, mille suurenemist peetakse teatavasti inimtekkelise kliimamuutuse peapõhjuseks. Seega kliimamuutuste pidurdamiseks peaks hoidma võimalikult palju süsinikku "seotuna". Seotud süsinikku on nii mullas, elusates ja surnud puudes (tüvedes, võrastikes ja juurtes) ning muus elustikus, aga ka puidust toodetes.

Kuna kõigi nimetatud komponentide kohta pole erinevas vanuses puistute kohta korrektseid andmeid, siis annan skeemi tüvepuidu mahu ja selle raiumisel saadud puidu mahu kohta, sest nendesse seotud süsiniku kogused muutuvad pärast lageraiet kõige enam. Kasutan statistilise metsainventuuri (SMI) ja puidubilansi andmeid.

Skeem iseloomustab Eesti "keskmist" metsa keskmises raievanuses ehk 75-aastaselt. Sellise metsa puidutagavara on umbes 320 m3/ha, mis võrdub umbes 90 tonni süsinikuga hektarile. Süsinik moodustab umbes poole puidu kuivmassist.

Kui jätta mets raiumata (2080. aastaks saaks puistu 135 aasta vanuseks), siis SMI järgi metsa eluspuidu tagavara ei vähene, vaid püsib stabiilsena veel vähemalt 50 aastat (roheline joon). Kui aastal 2020 teha samas metsas lageraie (2080. aastaks on uus puistu 60 aastat vana), siis kasvab puudes salvestunud süsinikuvaru nullist sedamööda, kuidas kasvab uus metsapõlvkond (sinine joon). Must joon näitab aga 2020. aasta lageraiejärgset seotud süsiniku kogust, mis võtab arvesse ka raiutud puidust tehtud toodetes seotud süsiniku. 

Toodetest süsiniku vabanemise kirjeldamiseks kasutatakse mõistet poollaguaeg ehk aastate arv, mis kulub puittootes talletatud süsiniku koguse vähenemiseks pooleni selle esialgsest väärtusest. Eestis läheb 2017. aasta puidubilansi järgi 53% puidust kütteks (süsinik vabaneb kohe), 26% puidust tselluloositoodeteks (toodete poollaguaeg 2 aastat) ja 21% erinevateks puittoodeteks. Viimaste poollaguaeg on 25-35 aastat, st 50-70 a pärast on neist kogu süsinik vabanenud.

Täpsema pildi saamiseks metsaraie mõjust atmosfääri süsinikusisaldusele tuleks analüüsida veel puuliike (ja nende seas ka viljakuse klasse) eraldi. Näiteks lühiealist halli leppa raiutakse tavaliselt 30 aasta vanuses ja kogu puit läheb kütteks. Kuid isegi lepa puhul saabub aeg, kus raie järel tekkinud uue metsapõlvkonna puidus salvestunud süsinik ületab kasvama jäänud lepiku puidus salvestunud süsiniku koguse, alles ligi 40 aasta pärast.

Samal ajal kuusel, mis raiutakse keskmiselt 85-aastaselt, on see aeg pikem kui 60 aastat, isegi kui arvesse võtta toodetes salvestunud süsiniku hoidmine.

Skeemil ei kajastu mitu asjaolu, mis veelgi suurendavad raiumata puistu süsinikuvaru. Esiteks, pärast lageraiet on enamik raiesmikke kümmekond aastat süsiniku emiteerijad. Teiseks, väheneb mullas seotud süsinik pikaajalise intensiivse majandamise ja samuti kuivenduse tagajärjel. Kolmandaks, pole arvesse võetud surnud puitu, milles on seotud oluline osa metsa süsinikust.

Näiteks on näiteks 40-aastases kuusikus keskmiselt 30 m3, kuid 140-aastases kuusikus 150 m3 surnud puitu. Arvestades erinevatesse kõduastmetesse jagunemist, võib hinnata, et kuusiku surnud puidus on süsinikku säilinud umbes 60% elus puidu kogusest. Seega näiteks 140-aastase kuusiku surnud puidus on seotud umbes sama kogus süsinikku kui 90 m3 elus puudes, 40-aastases aga 20 m3 jagu. 

Lisaks tuleb käsitleda puidu asendusefekti, mille all peetakse silmas, et puidust tooted ja energia võivad asendada fossiilsetest toorainetest tehtuid. Näiteks väheneb ühe metaanalüüsi järgi fossiilsest toorainest toote asendamisel puiduga süsinikuemissioon keskmiselt 1,2 tonni iga kasutatud puidutonni kohta. Tuleb aga aru anda, et ka asendusefekti positiivne mõju avaldub pikas ajaskaalas – alles siis, kui kogu raiejärgselt ja toodetest vabanenud süsiniku kogus on uuenenud puistu poolt seotud. Vahepeal atmosfääris olev CO2 ikkagi võimendab kliimamuutusi.

Betooni ja terast asendades võib puidu asendusefekt olla küll suur, aga arvestades kui väike kogus meie puidust jõuab ehitistesse, siis paraku see suurt pilti ei muuda. Asendusefekti mõju kliimamuutuse pidurdamisel kiputakse sageli ülehindama. 

Järelikult saab väita, et arvestades nii metsas olevat puiduvaru kui ka puidukasutust, võimendab pärast lageraiet üks Eesti keskmine puistu kliimamuutusi soojenemise suunas vähemalt 60 aastat. Kliimateadlased aga rõhutavad, et atmosfääri CO2 taseme suurenemine peaks pidurduma juba lähema kümnekonna aasta jooksul, hiljem tehtud pingutustest pole enam nii palju kasu, sest on käivitunud protsessid, mida ei saa tagasi pöörata.

Kui süsinikubilanssi vaadata suuremas mastaabis, siis üks lageraieala võib olla küll süsiniku emiteerija, kuid metsamaastiku tasemel võib nooremate puistute kasv tasandada selle emissiooni ja maastiku tasemel võib puidutagavara suureneda.

Eestis raiutakse paraku jätkusuutmatus tempos, mistõttu lähikümnenditel väheneb nii metsa tagavara kui juurdekasv. Sellise majandamisintensiivsuse juures ei ole üldist kliimamuutusi pidurdavat mõju võimalik saavutada. Soomes on leitud, et just madala raiemahu puhul hoiaks sealne metsasektor nii pikas kui lühikeses perspektiivis kõige enam süsinikku seotuna. 

On kummaline, et metsatööstus kiidab sellist tegevust, mille kliimasõbralik mõju võiks hakata avalduma esitatud skeemi põhjal alles 60 aasta pärast, kuid ignoreerib seda, et kuni selle hetkeni võimendaks metsa lageraie kliimamuutusi.

Eeltoodust ei järeldu muidugi, et metsa üldse majandada ei tohiks. Pikaajalises vaates on puit väärtuslik taastuv materjal. Parim oleks siiski lisaks raieintensiivsuse vähendamisele ka lageraie osakaalu tunduvalt vähendada, sest näiteks lageraiele alternatiivse püsimetsanduse korral metsa puiduvaru suures osas säilib ning puudub lageraiele iseloomulik pikk süsiniku atmosfääris hoidmise periood.

Mõõdukalt majandades saab hoida puistute tagavara kõrgena, arvestades nii pikka kui lühikest perspektiivi, samal ajal tagades metsatööstusele stabiilse tooraine koguse. Küll aga on eksitav väide, et mistahes "küpsusvanusesse" jõudnud metsas lageraie tegemine aitaks pidurdada praegust kliimamuutust. 

Kliima aspektide kõrval on kõige rohkem kahju sellest, et jätkusuutmatu ja intensiivse metsamajanduse tõttu saab kahjustatud meie metsade ökosüsteem ja selle elustik tervikuna. Seetõttu rõhutab ka värske Euroopa roheline lepe metsapoliitilise prioriteedina just metsade säästvat majandamist, kaitset ja taastamist.