Arutelu juht Rainer Sternfeld juhtis tähelepanu riigikontrolli eelmise aasta oktoobris välja toodud probleemile, et riigi e-teenused ei ole piisavalt lihtsad ega lisandväärtust pakkuvad. Lavastaja Ain Mäeots küsis selle peale e-Eesti arendustega tegelenud Taavi Kotkalt, miks e-riik ei ole sama lihtne kui Facebook? Kotka sõnul võib see olla nii, sest, riigi teenuseid kasutatakse võrdlemisi vähe, tema hinnangul keskmiselt 2,6 korda aastas, millest üks kord on maksude deklareerimine ning teine varieerub vastavalt vajadusele.

Seega ühest küljest ei tulene Kotka arvates probleem mitte sellest, et puuduks oskus disainida lihtsasti kasutatavaid nuppe või rakendusi, vaid sellest, et harva kasutamise tõttu ei tunta e-teenuseid ega ka tavalisi letiteenuseid sama hästi kui igapäevast Facebook'i keskkonda.

Samas kritiseeris varasemalt majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis töötanud ja nüüd taas erasektorisse naasnud Taavi Kotka tugevalt avaliku sektorit. Täpsemalt pidas ta silmas riigi minna laskvat suhtumist riiklike teenuste pakkumisel lõpptarbijatele ehk kodanikele: “Kui ei meeldi, mine ära.” See mentaliteet valitseb tema sõnul ka kõige kõrgemal, ministrite ja kantslerite tasemel. Paraku takistab taoline suhtumine ka teenuste arendamist – vastutav minister ei pea oluliseks arenduskäsu andmist, isegi kui tal selleks kõik võimalused on.

“Minister teab, et teenus ei tööta ega ole hea, aga ta ütleb, et teda ei huvita, sest selle eest ta hääli ei saa,” lisas Kotka. “Kui on vaja hääli koguda, oleme arvamusfestivalil ja ütleme, et riiklikud teenused on tähtsad ja et on vaja kasutajasõbralikkust, aga Paide sildist (Tallinna poole) mööda sõites küsime: oota, millest me rääkisimegi?” viitas Kotka sellele, et teenuste arendamisest ja kättesaadavuse parandamisest rääkimine on kahepalgeline.

Siiski kiitis ta maksu- ja tolliameti ning maanteeameti e-teenuseid, mis on tema hinnangul teinud läbi positiivse arengu.

Ain Mäeotsa sõnul on e-teenustest rääkimisel üks asi struktuurne toimivus, aga veel olulisem on keel, milles teenused kasutajatega “suhtlevad”. Mäeotsa arvates võiks keelt muuta kasutajasõbralikumaks.

Samuti arutleus osalenud Okupatsioonide muuseumi direktor Merilin Piipuu nõustus, et e-teenused ei ole inimlähedased. Ta sooviks näha, et veebilehtede arengusse kaasataks ka inimesi, kes oskaks teenuseid pakendada kasutajasõbralikumalt.

Arutelus “Kas kõik Eestis elavad inimesed mahuvad e-Eestisse?” arutlesid ettevõtja Taavi Kotka, Vanemuise teatri lavastaja Ain Mäeots ja Okupatsioonide muuseumi tegevdirektor Merilin Piipuu, diskussiooni juhtis ettevõtja Rainer Sternfeld.