Tööjõus osalemise määr on viimase 20 aasta kõrgeim ning töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel ütles ERRi raadiouudistele, et Eestis saab praegu rääkida tööjõupuudusest, mitte tööpuudusest.

"Möödunud aasta sama ajaga võrreldes on tööpuudus tegelikult vähenenud kaheksa protsendi võrra, kuid kui vaatame absoluutnumbrit, on olnud kasv 1,5 protsenti ja see on tulnud pigem erivajadusega või vähenenud töövõimega inimeste liitumise pärast," selgitas ta.

Tööhõive Eesti noorte seas on Paaveli sõnul Euroopa kõrgeim. Statistikaameti andmetel on kõige kõrgem tööhõive määr 25-29aastaste meeste seas.

Lisaks on üks kategooria inimesi, kellest räägitakse väga vähe - üle 60-aastased naised, keda on Eestis ligi 200 000.

"Meie vaates on need raskused, miks naised tööd ei leia, ka teada, mida ka uuringud on kinnitanud. Üks nendest on kindlasti hoolduskoormus, mis põhiliselt paraku langeb naistele. Olgu see siis kas oma pereliikmete, vanemate, erivaadusega inimeste või ka lastelaste eest hoolt kandmine. Ja ei saa kindlasti mööda vaadata sellest, et ka haigused kipuvad kimbutama," rääkis Paavel.

Ta lisas, et paljud sellisesse ikka jõudnud naised kipuvad ka ise end töölt maha kandma ja see on pigem väärtusi puudutav teema.

"Kui vaatame nii vanemaealisi kui erivajadusega inimesi, siis tegelikult paindlikud töövormid, osaajaga töötamine on kindlasti need, mis tuleks põhjalikult ka poliitilisel tasandil läbi arutada ja ka vastavad otsused langetada," nentis töötukassa juhatuse esimees.

Pank: tööjõupuudus tõukab tagant palkade kasvu

Swedbanki vanemökonomist Liis Helmik ütles, et tööealiste elanike arv väheneb ja veel rakendamata tööjõudu on tööturul järjest vähem. 

"Esimeses kvartalis oli täitmata ametikohtade arv viimase kaheksa aasta suurim. Tööjõupuudus oli juulis äritegevust takistav peamine tegur veerandi tööstus- ja teenindusettevõtete hulgas ning lausa poolte ehitusettevõtete seas. Seetõttu püsib surve ka palkade kasvuks," tõdes ta.

Hõivatute arv vähenes teises kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes veidi, 3500 inimese võrra, kuid ökonomist prognoosis, et aasta teisel poolel peaks hõivatute arv eelmise aastaga võrreldes taas suurenema, kuna suurem majandusaktiivsus nõuab rohkem töökäsi.

Tööpuuduse määra kasvu pidas Helmik ootuspäraseks, sest töövõimereform motiveerib tervise tõttu tööturult eemal olnuid taas tööd otsima.