Kuni poliitikud vaidlevad välistööjõu lubatavuse määra üle, otsivad tööandjad üha uusi lahendusi töökäte puudusele. Järjest enam kasutatakse selleks renditööjõudu, keda töövahendusettevõtete abil välismaalt sisse tuuakse.

Kui veel kaks aastat tagasi tuli palju töökäsi Eestisse Lätist, siis aasta tagasi hakkas nende huvi meie tööturu vastu raugema, ning nüüdseks on see üsna kokku kuivanud.

"Varasemalt oli kindlasti suurem Läti töötajate osakaal, aga vaadates Läti järjest kasvavat palgataset ja see võrdlus Eesti palgatasemega on juba üsna märkimisväärne, nii et Läti töötajate osakaal on järjest kahanenud ja Ukraina töötajate osakaal on järjest kasvanud. See on võib-olla selline peamine ja põhiline trend," toob renditööjõufirma Hansarent tegevjuht Rauno Stüff esile.

Ukrainast tuuakse nii lihttöölisi, kes pakendavad-komplekteerivad, kui ka erioskustega keevitajaid - metallitööstus ei saa ilma ukrainlasteta enam kuidagi läbi, sest Eestis neid oskusi ei antagi.

Eestis on juba renditööjõu ettevõtteid, kes keskenduvadki üksnes Ukrainast töötajate toomisele. Näiteks tööjõurendifirma Finesta, kes on spetsialiseerunud just erioskustega töölistele, kel valdkonnaks peamiselt metallitööstus. Finestal on kümmekond klienti, kellele nad Ukraina spetsialiste vahendavad.

Tööandjad on ukrainlastega rahul.

"See rahulolu on hea, just rahulolu inimeste töömoraaliga on väga positiivne, sest tegemist on inimestega, kes tulevad Eestisse tööd tegema, mitte pidutsema, vaid nende inimeste fookus on oma kodustele raha teenida," põhjendas Hansavesti tegevjuht Rauno Stüff.

Maxima on üks neist, kellele Hansavest töötajaid vahendab. Paar aastat tagasi töötas Maxima logistikakeskuses umbes 50 lätlast. Nüüdseks on lätlaste-leedukate asemel peamiselt ukrainlased. Tööjõurendi vajadus on aga varieeruv.

"Kõige suuremal määral me kasutame neid eelkõige kauba väljapanemisel. Töömaht seal igapäevaselt on kõige suurem ja risk tööjõu mitteomamiseks antud lõigus on väga kulukas," põhjendas Maxima Eesti tegevjuhi kt Marko Põder.

Jätkuvalt toob jaekett aga töötajaid ka Ida-Virumaalt. Näiteks Harjumaale käib iganädalaselt tööl kuni sada inimest. Kuid Maxima transpordib töötajaid ka Tartusse ja mujale üle Eesti.

"Meil on siis nädalased rütmid. Korraldame transpordi: nädala alguses toome, nädala lõpus viime. Meil on partnerid majutuse mõttes – erinevad ühiselamud – ja need inimesed siis seal elavad ja vastavalt graafikule tööl ka käivad," kirjeldas Põder.

Välismaise renditööjõu puhul on majutus ja logistika jäetud vahendusfirmale lahendada.

Järjest enam otsivad nii Maxima kui ka teised tööjõupuuduses ettevõtteid lahendusi töö automatiseerimisest. Ehkki kaubariiulite täitmiseks on inimtööjõud jätkuvalt asendamatu - ka Maxima logistikakeskuses kohatud "Rootsi võõrtööline" ehk Ikea kodumaalt ostetud robot, mis euroaluseid tõstis, vajas kõrvale inimest tema tööd kontrollima.