Volikogul võttis EKRE vastu poliitilise avalduse.

Avalduses ütleb erakond, et peab rahvuslike huvide vastaseks ja avalikkust eksitavaks plaani suurendada või täiesti ära kaotada sisserände piirarvu ehk kvooti. EKRE hinnangul tuleb praeguse kvoodi juurde loodud erandite hulka oluliselt vähendada ja kvoodist kinni pidada.

"Konservatiivne Rahvaerakond peab avalikkust eksitavaks väiteid, nagu poleks ilma kvoodi lõdvendamiseta võimalik Eestisse saada välistööjõudu. Juhime tähelepanu, et ilma igasuguse kvoodita saab Eestisse tulla kõigist Euroopa Liidu riikidest, USA-st, Jaapanist, Norrast ja Šveitsist," märkis EKRE volikogu.

"Väide, et madala kvoodi tõttu pole võimalik Eestisse tuua IT-spetsialiste, ei vasta tõele, sest nimetatud valdkonna spetsialistid on praegugi kvoodi alt vabastatud. Kui Eesti tööandjad ei ole võimelised leidma sobivat tööjõudu Rootsist Bulgaariani ja Lätist Californiani, siis ei ole põhjust arvata, et nad leiavad seda ka mujalt maailmast. Pole kahtlust, et surve kvoodi kaotamisele tuleneb osade tööandjate soovist viia Eestis läbi tööjõu dumpingut ehk tuua Ukrainast, Venemaalt ja Valgevenest sisse oluliselt odavamat tööjõudu Eesti või teiste Euroopa riikide inimeste asemele," lisas erakond.

EKRE hinnangul tooks kvoodi kaotamine kaasa hulga negatiivseid tagajärgi. "Palgavaesuse tõttu jätkuks eestlaste lahkumine kodumaalt, sest kolmandatest riikidest saabunud odavtööjõuga võetakse palgasurve maha. Kohaliku rahva hulgas suureneks töötus, sest madalapalgalised võõrad hõivaksid töökohad. Paljudes majandusharudes – eelkõige teeninduses, ehituses, meditsiinis – suureneks surve eesti keelele ning tekiks oht, et eestlased ei saa oma kodumaal enam riigikeeles asju aetud," selgitas volikogu.

EKRE arvates saab Eesti tööjõupuudust lahendada, kui keskenduda kodumaalt lahkunud eestlaste tagasi kutsumisele ja kohapealsete inimeste ümber- ja täiendõppele, samuti tehnoloogia arendamisele ja tööandjate värbamissuutlikkuse parandamisele.

EKRE volikogusse kuuluvad erakonna auesimees, esimees ja aseesimehed, erakonna parlamendiliikmed, kongressil valitud volikogu liikmed, ühenduste esimehed ning maakonna- ja linnaühenduste esimehed.

Maakonna- ja linnaühenduste volitusel kuulub täiendavalt volikogusse üks esindaja iga 300 liikme kohta.

EKRE tahab valimistel kolmandat kohta

EKRE soovib kohalikel valimistel saada üleriigilises häältearvestuses kolmanda koha, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Me loodame, et teeme Eestis kolmanda tulemuse. Meil on muidugi see, et me tahame poliitikasse tuua hästi palju uusi inimesi ja paljud nendest uutest ei ole tuntud inimesed. Me anname endale aru, et uute šansid tuntumate kõrval on kesisemad," rääkis EKRE esimees Mart Helme.

Valimisliitude rohkus seekordsetel valimistel on EKRE hinnangul paljuski petukaup, sest paljud liidud on kokku pannud oma koha kaotamise hirmus olevad omavalitsujuhid. EKRE on oma nimekirjadega esindatud kõigis maakondades peale Ida-Virumaa ja üle pooltes tulevastes omavalitsustes.

"Meil on valimisnimekirjad ilmselt rohkemates omavalitsustes kui IRL-il ja sotsidel. Loomulikult kõige suuremad linnad annavad kõige suurema tulemuse ja me oleme ka Tallinnas seadnud sihiks kolmanda koha võtmise ehk meie eesmärk on teha Tallinnas nii hea tulemus, et meieta ühtegi valitsuskoalitsiooni Tallinnas teha ei saaks," rääkis EKRE aseesimees ja Tallinna linnapea kandidaat Martin Helme.

Tema sõnul on haldusreformi ainus hea tulemus see, et poliitiline maastik muutub tunduvalt.