Ametiühingud näevad uues sisserändekvoodis ohtu palgatasemele
Tuleval aastal saab lisaks sisserände piirarvule tuua teistest riikidest Eestisse tööle veel kahe piirarvu jagu inimesi. Riigi hinnangul leevendab see oskustööjõu puudust, kuid ametiühingte arvates soodustab nende madalam palganõue odava tööjõu sissetoomist.
Järgmisel aastal jõustuvad välismaalaste seaduse muudatused, mis võimaldavad anda teiste riikide kodanikele rohkem tähtajalisi elamislube. Tuleva aasta sisserände piirarv on 1284, mis vastab 0,1 protsendile Eesti elanikkonnast. Seaduse alusel on siseministeerium koostanud määruse, millega saaks tööstuse, veonduse ja laonduse 20 tegevusalal anda järgmisel aastal elamisloa veel vastavalt 0,2 protsendile elanikkonnast.
"Järgmiseks aastaks prognoositav 2569 elamisluba läheks nendesse valdkondadesse, kus see tööjõupuudus on OSKA uuringu alusel kinnitatud. Kus me näeme, et on kõrge ekspordiväärtus ja tegelikult kõrge keskmine brutopalk ehk need on valdkonnad, kus on tööjõupuudus, aga kes aitavad ka Eesti lisandväärtust tervikuna luua," ütles majandusministeeriumi asekantsler Sandra Särav-Tammus.
BLRT tööstuskontsernis töötab üle 30 rahvuse. Grupi ettevõtetes on pidevalt tööjõudu puudu.
"Tegeleme laevaehituse, laevaremondiga, tegeleme nafta-gaasitööstusega. Tegeleme tuuleenergeetika, avameretööstuse, masinaehituse, transiidi ja väga paljude muude asjadega, mis tähendab seda, et see profiil on ka lai. Neid töötajaid vajame kogu aeg ja sõltuvalt projektist, sõltuvalt sellest tellimusest, mille me oleme saanud. Vajame ka insenere, vajame loomulikult keevitajaid," sõnas BLRT Grupi nõunik Roman Vinartshuk.
Kvoodivabalt saab Eestisse endiselt tuua tippspetsialiste, kuid neile tuleks maksta samuti endiselt 1,5 kordset keskmist palka. Kuid 0,2 protsendise kvoodi alusel võib välismaalasele maksta vaid 80 protsenti keskmisest palgast. Ametiühingute hinnangul soodustab see odava tööjõu sissetoomist.
"Kas 20 valdkonda või tegevusala, mis selles määruses on nimetatud, on tegelikult need valdkonnad, kus tõsiselt on tegemist tööjõupuudusega või need on ka need valdkonnad, kus Eesti inimene ei lähe tööle sellepärast, et seal on töötingimused halvad? Kui tuua sisse välistööjõudu kolmandatest riikidest, siis me tegelikult seadustame need madalamad töötingimused. Tegelikult ei muutu olukord paremaks," lausus ametiühingute keskliidu esimees Kaia Vask.
Toimetaja: Johanna Alvin
Allikas: "Aktuaalne kaamera"










