Praegune Pärnu linnapea Romek Kosenkranius valimisliidust Pärnu Ühendab ütles, et uus sild tuleb siis, kui planeering on valmis. Aastanumbrit ei osanud ta öelda, sest Pärnu linnal ei ole raha kogu silla maksumust tasuda - see võib ulatuda 14-20 miljoni euroni.

"Seega saab seda silda ehitada siis, kui riik tuleb sillaehituses appi. Ja millal riik tuleb appi - kindlasti ei tule ta enne 2020. aastat," märkis Kosenkranius.

Keskerakonna kandidaat, majandusminister Kadri Simson ütles, et kui silla ehitamiseks on vaja laenu võtta, on mõttekas seda teha.

"Ma olen kaugel sellest, et öelda, et tulevikku suunatud projektid peavad olema rahastatud ilma laenuta. See on kulukas projekt ja ma arvan, et see on hea, et kõik lubavad silda. Seda lubati muide ka neli aastat tagasi ja juba enne seda sellest räägiti. See näitab, et kõik tulevased linnajuhid saavad aru, et hea koostöö riigiga on vajalik ja seni pole see piisavalt tasemel olnud," lausus Simson.

Ilma riigi toeta jääks Pärnu sillaehitusel hätta

Reformierakonna kandidaat Toomas Kivimägi vastas küsimusele, miks lubavad kõik kandidaadid silla ehituseks kasutada Euroopa Liidu või Eesti riigi raha, et sild maksab kuni 20 miljonit eurot, ent Pärnu linna põhitegevuse tulem on näiteks tänavu 4,3 miljonit eurot.

"Siit on väga lihtne järeldada, et kui me peaksime selle silla üksnes oma raha eest ehitama, läheb nelja või viie aasta raha kogunisti silla peale, muud midagi ehitada ei saa," ütles Kivimägi.

Tema sõnul on silla sünniks kaks olulist eeldust: esiteks on vaja kehtestada detailplaneering, mis juhtub Kivimäe kinnitusel paari aasta jooksul, ja teiseks tuleb küsida toetust kas riigilt või ELilt.

Mart Helme EKREst vastas küsimusele, miks üldse on ummikutevaesesse Pärnusse veel üht silda vaja, et Pärnus pole sellist linnavalitsust nagu Tallinnas, kes autojuhte kiusaks.

"Mina olen Pärnus sündinud 1949. aastal ja mäletan, et juba enne, kui ma Pärnust Tartusse õppima läksin, räägiti kolmanda silla vajadusest," tõi ta välja.

Helme lisas, et praegused sillad vajavad peatselt remonti ja siis ei ole liiklust kuskilt ümber suunata.

Sotsid tahaksid, et uus sild oleks kergliikluse päralt

Ka Krista Nõmm valimisliidust Meie Pärnu usub kolmanda silla vajalikkusesse. "Me teeme lennujaama, me arendame täis paremkalda. Jannseni Rimi areneb, meil tuleb Suur-Pärnu," loetles ta põhjuseid, miks liiklus tiheneb ja uut silda tarvis on.

Sotsiaaldemokraat Kalev Kaljuste leidis, et esmalt tuleks rekonstrueerida Kesklinna sild, teha sinna kolmas rada ja viia kõnniteed silla kõrvale. Eelkõige vajab aga Pärnu tema arvates kergliiklussilda.

"See võiks olla meie üks ülesanne ja on kindlasti ka jõukohane. Sealt võiks üle pääseda ka operatiivsõidukid," pakkus Kaljuste välja.

Pärnus võimule pürgivad kandidaadid olid üksmeelel ka Via Baltica vajaduses.

Kaljuste märkis, et maakonnas on kokkulepped tehtud ja riik peaks edasistes arengutes sellest lähtuma ning Via Baltica planeeringust kinni pidama.

Simson tõi välja eelmise valitsuse otsuse teha Tallinna-Tartu maantee Mäoni neljarealiseks ja ütles, et seal on veokite liiklustihedus märksa väiksem kui Via Baltical.

Via Baltica puhul kasutatakse Kose-Mäo argumenti

Kivimägi sõnas, et ei maksa luua illusioone, nagu ehitataks neljarealiseks kogu Tallinna-Pärnu maantee.

"Ei, seda tuleb teha lõikude kaupa ja lõik, millest mina ei tagane sendi eestki, on Pärnust Pärnu-Jaagupini. Seal on täpselt sama palju autosid nagu Kose-Mäo lõigul, mis on saanud 2+2 õnnistuse, ent sellel lõigul on 500 truck'i igas ööpäevas rohkem," rääkis ta.

"Sellel lõigul on oluliselt rohkem liiklusõnnetusi, hukkunuid vigastatuid. Ehk ma küsin, kas need, kes seal sõidavad, on vähem olulised riigi jaoks?"

Helme juhtis tähelepanu sellele, et linn saab areneda heade ühendusteede ja kommunikatsioonide puhul.

"Sellest seisukohast, kui riik ja Pärnu linn saavad aru, et Pärnust saab ainult sel juhul tõsiselt võetav regionaalne tõmbekeskus, kui tal on head kommunikatsioonid, siis arvan, et on võimalik ka linnal ja keskvalitsusel saada kokkuleppele rahastamises," rääkis ta.

Ka Metsoja leidis, et Via Balticaga piirnevad omavalitsused väärivad paremat elukeskkonda ja riik peab sellesse panustama. "Öelda, et see ei ole Pärnu küsimus, ei vasta kindlasti tõele," lausus IRLi kandidaat.