Ministeeriumi sõnul võlakirjade laenu tagasimaksmine probleeme ei tekita

Kolmapäeval saabub Eesti kaheaastaste 3,3-protsendise tootlusega riigivõlakirjade lunastamistähtaeg. Inimesed laenasid riigile 200 miljonit eurot ning saavad selle raha nüüd tagasi. Tegu on seni ainsa otse jaeinvestoritele suunatud riigivõlakirja emissiooniga. Uut sarnast võlakirja riik niipea välja lasta ei plaani.
Rahandusministeerium kinnitab, et 200-miljonise võlakirjadega võetud laenu tagasimaksmine riigieelarvele probleeme ei tekita.
"Rahavoo mõttes me refinantseerime need teiste instrumentidega. Olemegi juba laenanud, emiteerinud kümneaastase võlakirja kevadel summas miljard eurot ja vajadusel teeme selliseid tehinguid veel, kui rahavoog seda nõuab. Aga riigieelarve mõttes on kõigi nende tehingutega juba arvestatud," lausus rahandusministeeriumi riigikassa osakonna juhataja Janno Luurmees.
Sarnast otse jaeinvestorile suunatud võlakirjaemissiooni riik lähiajal ei plaani.
"Nagu me tegime 2024. aastal, me lähiajal ei plaani. Eelkõige näeme, et jaeinvestorid, kes 2024. aastal emiteeritud võlakirja ostsid, saavad osta börsilt uut riigivõlakirja. Ka tulevikus emiteeritavad võlakirjad saavad tõenäoliselt olema samasugused – need noteeritakse Tallinna börsil ja kõik investorid saavad neid börsi kaudu osta," ütles Luurmees.
Praegu on börsil vabalt kaubeldav sel kevadel välja lastud 10-aastane riigivõlakiri intressiga 3,5 protsenti. Tõsi, börsihind on praegu emissioonihinnast madalam ja võib euribori tõustes veelgi langeda.
"Me ei tea, mis juhtub euriboriga. Kui intressimäärad tõusevad, ja suure tõenäosusega need tõusevad lähiajal, siis võlakirjade hinnad langevad, millel on väiksem kupong. Investor, kes nüüd ostab 95 protsendiga ja peaks neid võlakirju müüma enne tähtaega, siis võib-olla tekib olukord, et ta peab neid 90 protsendiga müüma," lausus investor Lev Dolgatšov.
Swedbanki kapitaliturgude juhi Allan Marnoti sõnul riigi võlakirjad järelturul praegu väga aktiivselt ei kauple.
"Kümneaastastes (võlakirjades) võib-olla on väikeinvestorite jaoks liiga pikk tähtaeg, tundub väga pikk perspektiiv. Võib-olla vaadatakse ka likviidsust kohese lunastamise vaates," ütles Marnot.
Ühe miljardi väärtuses kümneaastaste riigivõlakirjade tulek Tallinna börsile on börsijuhi hinnangul kogu börsi elavdanud.
"See on esimest korda, kui tehti üks miljard kohaliku õiguse alusel, ainult kohalikku taristut kasutades. Selle üle on hea meel ja ma arvan, et see avab uksi ka järgmisteks emissioonideks," lausus Tallinna börsi juht Kaarel Ots.
Toimetaja: Marko Tooming









