Kohus leidis, et toimunud on hankelepingute muutmine ja täitja asendamine, mis toob kaasa hankelepingute tühisuse, ütles kohtu pressiesindaja Anneli Vilu ERR-ile.

Kohtuotsuse jõustumisel tekiks nimetatud piirkondades vabaturu olukord, kus Tallinna linnal on kohustus nendes piirkondades kuulutada välja uued riigihanked ning jäätmevaldajatel on õigus valida endale uus jäätmete vedaja.

Hetkel ei muuda halduskohtu otsus Lasnamäe ja Nõmme elanike jaoks midagi ning kuni kohtulahendi jõustumiseni säilib senine jäätmete äraveo korraldus.

Arvestades Tallinna linna varasemat tegevust olmejäätmete äraveo vabaturu tekkimisel kesklinna piirkonnas, siis rahuldas kohus ka Ragn-Sells AS-i keelamisnõuded ning Tallinna linnal on keelatud korraldatud jäätmeveo raames lepingutest tulenevate kohustuste üle andmine mistahes ettevõtjale, sealhulgas AS-ile Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus.

Samuti on Tallinna linnal keelatud jäätmevaldajate teavitamine korraldatud olmejäätmeveo lõppemisest selliselt, et teates pole nimetatud kõiki selliseid ettevõtjaid, kes prügiveo teenust osutada saavad.

Nõmme ja Lasnamäe piirkonnas on korraldatud jäätmeveoteenuse osutajaks Baltic Waste Management OÜ ja OÜ Tapa Autopark, kelle teenuse osutamine ei vastanud nõuetele ja probleemi lahendamiseks andis linn nõusoleku alltöövõtja kasutamiseks.

Hetkel on vaidlusalustes piirkondades olukord, kus hankelepingute kohaselt on tehingupartneriks justkui ühispakkujad, kuid alltöövõtu lubamisega osutab teenust ja vastutab teenuse osutamise eest hoopis 100 protsenti Tallinna linnale kuuluv Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus.

Antud asjas oligi vaidlusküsimuseks see, kas ühispakkujad kasutasid Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskust kui alltöövõtjat ja kas see oli lubatud või oli tegelikult tegemist lepingute ülevõtmisega ehk lepingu poole asendamisega.

Kohtu hinnangul oli Tallinna linna eesmärk, et neile säiliks lepingu vahendustasu. Seega linn asus ise otsima võimalusi jäätmeveo lepingute kehtima jäämiseks ning selle lahenduseks võimaldati ühispakkujatele alltöövõtjatena Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskust.

Ühispakkujate ja Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse vaheline alltöövõtuleping kinnitab, et ühispakkujad ei osuta linnale mingit teenust ning tegemist on üksnes tehingute toimumisest mulje jätmiseks sõlmitud lepinguga.

Kohus leidis, et alltöövõtja lubamisega on Tallinna linn muutnud hankelepingut ning lepingu pooleks on ühispakkujate asemel linnale kuuluv äriühing Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus.

Kuigi hankelepingutes on viide alltöövõtja vahetamise võimalusele, siis hankedokumendid alltöövõtja kasutamise võimalust ette ei näe.

"Allhankijate kasutamine hankelepingute täitmisel üleüldiselt ei ole keelatud, kuid sellisel juhul tuleb hanketingimused ka selliselt sõnastada, et pakkujatel oleks võimalik sellest aru saada. Sellega tagataks ka riigihangete seaduses sätestatud aluspõhimõtte, sh läbipaistvuse põhimõtte, täitmine," täpsustas kohus.

Kui Tallinna linn soovinuks võimaldada ühispakkujatel alltöövõtjat kasutada ja seda vajadusel pärast pakkuja valimisi muuta, pidanuks see olema selgelt väljendatud ka hanketeadetes, leidis kohus.

Kohus märkis, et kui pakkujad oleksid teadnud võimalusest kasutada allhankijaid, võimaldanuks see tõenäoliselt osaleda hankel ka teistel, kellel endal vajalikud tehnilised vahendid puudusid.

Sel viisil hankelepingut muutes on linn rikkunud riigihangete seaduse ja jäätmeseaduse nõudeid, mistõttu tuvastas kohus hankelepingute tühisuse, kinnitas kohus.

Jäätmeveopiirkondades korraldatud jäätmeveo toimimiseks on kohtuotsuse jõustumise järgselt vajalik kuulutada välja uus riigihange.

Kohus leidis, et mõistlik aeg teenuse osutaja leidmise menetluse alustamiseks on kuu aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtuotsuse saab vaidlustada hiljemalt 27. detsembril.