Jäätmete taaskasutus ja võimalikult vähene prügilasse ladustamine - need on järgmiseks 17 aastaks seatud peamised eesmärgid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Olmejäätmete taaskasutuse tase on kogu Euroopas praegu 36 protsenti. Aastaks 2020 tuleb ringlusse võtta 50 protsenti olmejäätmetest, veel viie aasta pärast 55 protsenti ja aastaks 2035 peab taaskasutamise tase olema juba 65 protsenti. 17 aasta pärast ei tohi prügilasse ladestada rohkem kui 10 protsenti tekkivatest olmejäätmetest.

"See tähendab paljude riikide jaoks, kus praegu ladestatakse 60-80 protsenti jäätmetest, väga suuri muutusi. Eesti võib siin uhkust tunda - meil on viimastel aastatel juba alla 10 protsendi tase, seda tänu jäätmepõletamisele. Meile on suur ülesanne, kuidas suunata jäätmeid põletamise asemel ringlusesse tagasi," selgitas keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna juhataja Kaupo Heinma.

Tema kinnitusel peaks taaskasutuse sihtarvud arendama innovatsiooni, et loodusest võetud ressursse maksimaalselt ära kasutada, mitte ebavajalik prügilasse matta.

Kõige keerulisemad vaidlused liikmesriikide vahel toimusid biolagunevate jäätmete kogumise üle. Ka Eestis peavad 2024. aastast kõik hakkama eraldi koguma biojäätmeid ja konteinerist vabastab vaid isikliku kompostri olemasolu.

Stockholmi Keskkonnainistuudi Tallinna keskuse vanemekspert Harri Moora ütles, et Eesti eesistumise ajal kokkulepitu on suur muutus pea kõikide liikmesriikide jaoks. Eestil tuleb kõvasti pingutada just olmejäätmete sihtnumbrite täitmiseks.

"See saab olema küllaltki suur väljakutse, aega on vähe ja võib arvata, et aasta 2020 eemärke me siiski ei suuda täita. Kui me vaatame olmejäätmete liigiti kogumise korraldust, siis siin on olnud palju segadust nii õiguslikul kui ka poliitilisel tasandil ja see on üks suuremaid probleeme, mis tuleks kiiresti ära lahendada," ütles Moora.

Jäätmekäitlusdirektiivide muudatustega viiakse kahe aasta jooksul kooskõlla nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste jäätmekavad ja jäätmehoolduseeskirjad.