Kohus: Tallinna prügilepingute edasi andmine oli õigusvastane
Esmaspäeval jõustus halduskohtu otsus Ragn-Sellsi kaebuses Tallinna linna vastu kesklinna piirkonna jäätmeveokorralduses, kuna riigikohus otsustas Tallinna Linnakantselei määruskaebust mitte menetlusse võtta; mullu oktoobris langetatud halduskohtu otsuse kohaselt oli veopiirkonna vahel sõlmitud lepingute üle andmine linnale kuuluva Tallinna Jäätmeveo Taaskasutuskeskusele õigusvastane.
Tallinn Halduskohus kohustas Tallinna linna alustama Tallinna kesklinna jäätmeveopiirkonnas korraldatud teenuseosutaja leidmiseks kontsessioonilepingu sõlmimise menetlust ühe kuu jooksul, samuti keelas kohus linnal korraldatud jäätmeveo raames linna ja jäätmevaldajate vahel sõlmitud lepingutest tulenevate kohustuste üle andmise mistahes ettevõttele, sealhulgas AS-ile Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskusele.
Samuti keelas kohus jäätmevaldajate teavitamise korraldatud jäätmeveo lõppemisest selliselt, et vastavas teates on nimetatud ainult üks või mitu ettevõtete, kellega on jäätmevaldajal õigus leping sõömida, ent pole nimetatud kõiki selliseid ettevõtjaid.
AS Ragn-Sells vaidlustas Tallinna linna tegevuse seoses kesklinna üheksanda jäätmeveopiirkonna jäätmeveo osas, kus alates 25. maist ei toimu korraldatud jäätmevedu. Jäätmevedu toimub hoopis vaba turu tingimustes ehk iga jäätmevaldaja saab ise valida, kellelt ta teenuse tellib.
Ragn-Sells leidis, et Tallinn tegutses õigusvastaselt, andes piirkonnas tegutsemiseks lubamatud konkurentsieelised 100-protsendiliselt Tallinna linnale kuuluvale AS-ile Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus, andes keskusele üle varasema korraldatud jäätmeveo raames sõlmitud lepingud.
Taaskasutuskeskus sai sellega endale Ragn-Sellsi hinnangul kliendibaasi, mis moodustab 90 protsenti kogu piirkonna jäätmevaldajatest. Ragn-Sells väitis, et taaskasutuskeskus ei oleks ilma linna abita selliseid võimalusi olnud, saades ebaausa konkurentsieelise.
Ragn-Sellsi hinnangul rikkus linn konkurentsieeskirju, Euroopa Liidu (EL) riigiabi norme ning andmekaitse eeskirju. Lisaks on linn Ragn-Sellsi hinnangul lubamatult venitanud piirkonnas korraldatud jäätmeveo uue riigihanke välja kuulutamisega.
Linn väitis, et pidi pärast korraldatud jäätmeveo lõppu tagama jäätmeveo jätkumise ning lepingute üleandmine oli tavapärane ja normide kohane. Linn väidab, et kõik jäätmevaldajad olid sellega ka nõus ning Ragn-Sellsil on jätkuvalt olemas kõikide piirkonna klientide andmed ja seetõttu kahjulikumasse olukorda ei sattunud.
Riigihanke korraldamise osas väitis linn, et hanke viibimist on takistanud objektiivsed asjaolud ning uus hange kuulutatakse välja peatselt.
Tallinn lõpetas kesklinna piirkonnas korraldatud jäätmeveo 25. mail, kuna kesklinnas seni korraldatud jäätmeveoga tegelenud Ragn-Sells AS ütles prügiveo lepingu üles. Toona pakkus Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS võimaluse võtta kõik kliendid üle, millega linn nõustus.
Ragn-Sells ütles lepingu ülesse, kuna riigihankes ettevõtte poolt esitatud hind ei katnud ettevõtte kulusid muutunud tühjendusmahtude, kasvanud tööjõukulude ja kütusehindade tõttu. "Sellise hinnataseme juures teenindamine ei ole paraku enam jätkusuutlik," ütles Ragn-Sellsi juhatuse esimees Rain Vääna toona.
Kohus leidis, et taaskasutuskeskuse tegevus, mis seisnes jäätmevaldajatega sõlmitud lepingute üle andmises AS-ile TJT, oli lubamatu ning kujutas endast avaliku võimu kandja õigusvastast sekkumist konkurentsi vabaturul. Linn ei saa oma tegevust kuidagi õigustada sellega, et soovis luua TJT-le samaväärset positsiooni nagu oli oma varasema tegevuse käigus saanud kaebaja.
Erinevus seisneb selles, et kaebaja oli oma loomulikud turueelised, näiteks potentsiaalsete klientide andmed, saanud ausalt turul tegutsedes. Isegi kui Ragn-Sells sai need seoses sellega, et tegeles varasemalt korraldatud jäätmeveoga vastavas piirkonnas, siis sellise tegevuse õiguse oli ta saanud riigihankemenetluses ausalt konkureerides.
Linn ehk TJT oli need andmed saanud tulenevalt avaliku võimu positsioonist. Kui Ragn-Sells pidi klientide andmete saamiseks võitma riigihanke, siis Tallinna linn sai need seetõttu, et ta ise nii otsustas.
Kohtu hinnangul on asjakohatud linna selgitused, et samasuguseid meetmeid kasutas endale vabaturu olukorras klientide saamiseks ka kaebaja, sest kaebajal pole seadusest tulenevalt kohustust kaitsta teiste ettevõtete huve või keeldu oma tegevusega luua endale konkurentsieeliseid teiste ees. Selline kohustus ja keeld on aga põhiseadusest tulenevalt kohalikul omavalitsusel.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: BNS