Eesti riigi e-teenustele ligipääsu pakkuv e-residentsuse programm on Eestile kahe esimese tegutsemisaastaga toonud hinnanguliselt 14,4 miljonit eurot tulu, selgus hiljutisest analüüsist. ERR küsis Reimandilt, kas positiivse poole kõrval kaasneb e-residentsuse programmiga ka suurem risk, et seda üritatakse rahapesuks ära kasutada.

Reimand ütles, et rahapesu andmebüroo tähelepanu alla pole e-residentidega seotud juhtumeid või infot sattunud sellisel hulgal, mis lubaks väita, et see moodustaks olulise osa rahapesuga seotud probleemistikust.

"E-residentidele pangakontode avamisel on pankade jaoks reeglina küsimuseks isiku seos Eestiga. Eestiga seoseid mitteomavate isikute puhul on pangal keerulisem hinnata isikute tausta ning saada aru nende äritegevuse sisust ja loogikast," märkis ta.

Reimand lisas, et sellest tulenevat riski on küll võimalik hilisema tehingute monitoorimise ning teiste hoolsusmeetmetega maandada, ent panga valukohaks on pigem see, kas selleks panustatav ressurss tasub ennast majanduslikus mõttes ära.

"Suures mahus mitteresidentide maksete teenindamisega seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide maandamine eeldab väga head tehnoloogilist taset ning suuri investeeringuid nii andmetöötlussüsteemidesse kui panustamist nende hilisemasse käitamisse," tõdes andmebüroo juht.

E-residentsuse programmi juht Kaspar Korjus on innukas Eesti oma krüptoraha ehk estcoini kasutuselevõtu eestvedaja. Madis Reimandi sõnul peaks estcoini loomisega seotud rahapesuriskide hindamiseks olema esmalt selge, mida täpselt luua soovitakse.

"Praegu on idee kirjeldus selleks veel liialt üldine. Kui kõne all on virtuaalvääringu loomine, siis peamiselt seonduvad nende rahapesuriskid anonüümsuse ning tehingute jälgitavuse küsimustega," lausus ta.

Eesti Panga juhid on samuti öelnud, et idee on väga varajases faasis ja on küsitav, mida selle kasutuselevõtt Eestis paremaks muudaks.