Deloitte’i tehtud e-residentsuse programmi majandusliku mõju analüüsi kohaselt võib e-residentsuse programm aastaks 2021 tuua Eesti riigile hinnanguliselt ligikaudu 31 miljonit eurot puhastulu ning ligi 194 miljonit eurot kaudset sotsiaalmajanduslikku puhastulu, teatas EAS.

Eelduslikult on Eesti riigil aastaks 2021 ligikaudu 150 200 e-residenti, kes on loonud selleks ajaks 20 200 ettevõtet. Vastavalt analüüsile on aastaks 2025 keskmine tegutsev e-residendi ettevõte Eestisse jätnud ligikaudu 70 000 eurot otsest ja kaudset puhastulu.

E-residentsuse programmi juht Kaspar Korjus lisas, et iga e-residentsuse programmi investeeritud euro toob hinnanguliselt Eesti riigile tagasi 100 eurot.

E-residentsuse programmi kolmanda tegevusaasta lõpuks on Eestis 27 000 e-residenti 143-st erinevast riigist ning nad on loonud 2847 ettevõtet, kes on maksnud 2,8 miljonit tööjõumakse. E-residentidest 640 füüsilisele isikule on tehtud palgaväljamakseid, mille pealt on makse tasutud 5 miljonit eurot.

E-residentsuse juhi Kaspar Korjuse sõnul kinnitab uuring, et e-residentidel, kes kasutavad Eesti majanduskkeskonda oma äri ajamiseks, on positiivne mõju Eesti majandusele, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kuna e-residentsus ei garanteeri ettevõtluskontot, pidas Korjus uuringu esitlusel e-residentide üheks riskiks endiselt koostööd Eesti pankadega.

"Teemegi uut asja, uue asja puhul tulevad riskid. Kõik meie tulemused tulevad ära ikkagi seetõttu, et kõik meie pangad osutavad teenuseid e-residentidele, ka rahvusvaheliselt teised pangad teistest riikidest ja see kasv on olnud tubli. Aga kindlasti järgmisel aastal näeme uusi riske realiseerumas, nagu see oli ID-kaardi turvarisk," rääkis Korjus.

Kuigi pankadel on võimalik sellest aastast pangakonto avamisel välismaist e-residenti tuvastada video vahendusel, on neile endiselt palju olulisem selle isiku raha päritolu. E-resident on panga jaoks tavaline väljaspool Eestit asuv mitteresident.

"Panga jaoks on nüüd küsimus iga kliendi puhul ja eriti mitteresidentide puhul, miks ta siia tuleb, kes ta on, kas ta on just see isik, kes ta väidab, et ta on ja mitte ainult see, et ta on selle nimega, vaid milliseid rahasid ta siin liigutama hakkab. Ja nii kui see Eestiga seos puudub, siis see lugu läheb väga keeruliseks. Ja kui vaadatagi, kuidas pangad reageerivad, siis osad pangad vaatavadki, et kui seda Eesti seost ei ole, siis see risk on nende jaoks natuke liiga suur," selgitas Eesti Pangaliidu rahapesu tõkestamise toimkonna juht Aivar Paul.

Eesti on esimene riik maailmas, mis hakkas alates 2014. aasta detsembrist pakkuma riigi väljastatavat digitaalset residentsust mitteresidentidele. E-resident saab asutada ettevõtte interneti teel, juhtida ettevõtet ise kohal viibimata, tegutseda asukohast sõltumatult. E-residentsus ei anna kodakondsust, maksuresidentsust, elamisluba ja Eestisse või Euroopa Liitu sisenemise luba.