Krüptoraha kaevandus on arvutipark, mis töötab 24 tundi ööpäevas, lahendades keerulisi matemaatilisi ülesandeid, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

"Põhimõtteliselt krüptominer, kaevandus on selline asi. Siin on videokaardid - üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus tükki. Emaplaat. Taga on toiteplokk. SSD pealt loetakse välja operatsioonisüsteem ja operatsioonisüsteemi peal käivitatakse miner-programm. Ja ongi kogu kaevandus," kirjeldas krüptoraha kaevanduse ehitanud Urmas.

Krüptoraha kaevandamiseks kulub väga palju elektrit. Sellise kaevanduse elektriarve on enam kui tuhat eurot kuus.

"Vanemad, kes kahtlustavad, et elektriarve on suureks läinud, vaadaku, millega nende lapsed tegelevad. Eriti, kellele just jõuludeks võimsad videokaardid kingitud on. 100 protsenti kaevavad," ütles Urmas.

Tema sõnul on kaevandamine rahaliselt tasuv. "Kui me nüüd võtame aastast 2013 kuni tänaseni, siis videokaardid on ennast mitmekordselt tagasi teeninud. Kõik see raud, mis ostetud on. Samamoodi need mündid, mis on kaevandatud ja alles hoitud, need on omakorda tõusnud tuhandeid protsente," rääkis ta.

Krüptoraha nagu Bitcoin on üles ehitatud keerulisele plokiahela tehnoloogiale.

"Krüptoraha puhul registreeritakse tehingud andmeplokkidena. Iga andmeplokk viitab eelmisele andmeplokile. Kui toimub niisugune tehing, et Mari annab Jürile 0,2 Bitcoini, siis see tehing registreeritakse plokiahelasse lisatavas järgmises plokis," rääkis Tallinna tehnikaülikooli tarkvarateaduse instituudi professor Kuldar Taveter.

Süsteemi tuleb pidevalt juurde ka uusi plokke, kuid mitte niisama, vaid selleks tuleb lahendada keerulisi matemaatilisi ülesandeid. Sellega tegelevadki arvutid, mis on pandud krüptoraha kaevandama.

"Selle arvutifarmi omanik, kes esimesena lahendab uue ploki lisamiseks vajaliku matemaatilise ülesande, saab endale preemiaks mingi koguse Bitcoine ja niimoodi tulevad käibele uued Bitcoinid," selgitas Taveter.

Bitcoini väärtus kujuneb turul kaubeldes ehk see maksab täpselt nii palju, kui palju on inimesed nõus selle eest maksma. Kui Bitcoin loodi, maksis üks ühik mõne sendi, praegu kümneid tuhandeid.

Seega, sisuliselt on kogu selle elektrienergia kulutamise ainus tulemus see, et tekib juurde ühik krüptoraha, mida saab osta või müüa. Mida rohkem arvuteid üritab kaevandada, seda keerulisem on krüptoraha kätte saada.

Kui keegi asub kaevandama koduse lauaarvutiga, tuleb arvestada, et näiteks Hiinas kaevandavad samal ajal kümnetest tuhandetest arvutitest kokku pandud farmid, kasutades selleks väga soodsat elektrit.

Erinevaid krüptorahasid on kindlasti üle tuhande. Mõningate hinnangute järgi isegi mitu tuhat. Suurim ja tuntum neist on Bitcoin, mis põhineb plokiahela tehnoloogial. Krüptorahad on aga üsna erinevad. Näiteks on paljud idufirmad müünud nn tokeneid, mis annavad tulevikus võimaluse saada osa ettevõtte kasumist.

Mitmed neist on suure tõenäosusega petuskeemid, mis püüavad ära kasutada buumihullust. Kuid ka viimase aja langusele vaatamata, on Bitcoin ikkagi kümme korda kallim, kui oli aasta tagasi.

Samamoodi on kasvanud huvi krüptoraha vastu. Arvutipoed on videokaartidest tühjaks ostetud ja suitsunurkades arutatakse, kes kui palju Bitcoine on ostnud.

Swedbanki investeeringute strateegi Tarmo Tanilase sõnul võib krüptorahadega seoses rääkida mullist.

"Suurim mull on juba võib-olla natukene lõhkenud," arvas ta.

Nii Tanilase kui ka Eesti Panga asepresidendi Madis Mülleri sõnul on suur võimalus, et krüptorahasse investeerides võib rahast ilma jääda.

"Kindlasti peaks arvestama võimalusega, et sellest rahast võib ilma jääda. Tegemist on väga spekulatiivse rahapaigutusega, millega võib hästi minna, aga väga vabalt võib ka mitte," ütles Müller.

"Täna tegelikult on minu hinnangul ikkagi puhas spekulatsioon. Võib minna hästi, võib minna halvasti. Aga kui mingi asi on aastaga tõusnud kümme korda, siis pigem võib minna halvasti," sõnas ka Tanilas.

Peamine risk, mis võib viia krüptorahade kukkumiseni, on see, kui riigid hakkaksid seda piirama.

"Riigid ja erinevad ametkonnad on mures rahapesuvõimaluste pärast, mida virtuaalvääringutes ülekannete tegemine võimaldab," ütles Müller.

Samuti muutub üha aktuaalsemaks küsimus, kuidas krüptorahaga teenitud tulu maksustada. Eesti maksuamet on toonitanud, et kaevandamisest teenitud tulult tuleb maksud maksta, kuid tegelikult ei ole riigid suutnud veel välja mõelda, kuidas maksuraha kätte saada.

Mõned usuvad, et krüptoraha on tuleviku raha ja kasvab veel. Teised usuvad, et see on mull, mille lõhkemisel jääb järele hulk vaesunud inimesi.

"Ma arvan, et siin on mõlemas tõde. Kahjuks meil on kindlasti ka vaesunud inimesi. /.../ Aga iseenesest see, millel krüptoraha põhineb, see plokiahela tehnoloogia on uus ja innovatiivne asi. Seda võib kindlasti toetada. Ma arvan, et Bitcoin ja muud krüptorahad on veel lihtsalt liiga algusjärgus. Elu paneb paika, kes on tugevad ja jäävad ellu," rääkis Tanilas.