Sulev Vedleriga arutlesid saates ka ajakirjanikud Heidit Kaio ja Taavi Eilat.

"Mulle tundub, et ta on selline "hurraa-projekt", mis ühel hetkel pandi käima ja ei mõeldud üldse ohtudele. Esimeste e-residentide puhul unustati üldse nende tausta kontrollimine," ütles Vedler.

Vedler märkis, et juba siis oli selge, et nende avalduste menetlemiseks on vaja kõvasti tööjõudu. "See avalduste läbivaatajate arv peaks olema tõsiselt võimas. Olukorras, kus me tahame kogu aeg bürokraatiat vähendada, peaksime me metsikult inimesi juurde palkama, kui tahta saada 10 miljonit e-residenti," arutles Vedler.

Heidit Kaio viitas, et mullu laekus e-resident maksutulu miljon eurot. "See on siis see tulu, millega peaks kaetama kulu, mis e-residentide vastu võtmiseks kulub," ütles ta.

Vedler rõhutas, et 10 miljonist e-residendist ei räägi enam keegi ja on mindud realistlikumate arvude juurde.

Vedler viitas, et kogu maailma räägib maksuparadiisidest. "Kui ma eelmisel aastal lugesin ükskord ühel nädalal järjest Postimeest, kus ühes lehes kurdeti, et riik ei lase e-residentidele pangas arveid avada ja järgmises oli, et kuidas küll riik nii teeb, et laseb siit mingeid suuri summasid pankadest läbi mingit musta raha. Muuseas need lood kandideerivad praegu Bonnieri auhinnale. Et kuidas Eesti pankadest on eriti räpast raha läbi läinud ja pangad ei tea, kes on nende kliendid. Igal pool maailmas on nii, et pankadele öedlakse - tunne oma kliente, ära tegele mitteresidentidega. Ja siis tuleb Eesti riik ja ütleb, et tulge meile, tulge e-residendiks, kõik on teretulnud. Täitsa vastuolulised asjad," rääkis Vedler.

Eriti napakaks ideeks nimetas Vedler Eesti oma krüptoraha Estcoini loomist. "Nimetan seda tõesti napakaks, sest meil oli suur-suur aktsioon minna üle eurole ja ma ei saa aru, milleks on vaja veel ühte raha. Kas euro ei sobi? Kas see ei ole piisavalt usaldusväärne?"

Heidit Kaio lisas, et tema arvates ei tasuks e-residentsuse ideed üle parda heita, sest Eesti on omal moel avastanud Euroopa Liidu seaduste augu. "Olemata Euroopa Liidu kodanik ja olles Eesti e-resident, on võimalus kasutada Euroopa Liidu ühisturu eeliseid," lausus ta.

"See on väljaspool Euroopa Liitu asuvatele inimestele väga peibutav ja põnev võimalus," lisas ta.

Ta rõhutas, et e-residentsuse mõte peaks olema siiski see, et Eesti teeniks selle pealt ka reaalset maksuraha. Ta sõnas veel, et tuleb teha selgeks, mis on see, mis eristab meid tüüpilisest maksuparadiisist.

Vedler märkis, et ainult maksuraha ei tohi eesmärgiks olla. "Saadav tulu peab ületama tugevalt seda, et me võime endale mingi jama kaela tõmmata," ütles Vedler.

Kaio sõnul on hetkel see tulu rahaliselt liiga väike. Vedleri sõnul on Eesti saanud tänu sellele siiski palju rahvusvahelist promo ja kinnistanud oma kuvandit e-riigina.

Saatejuht Taavi Eilat ütles, et praegu teadaolevalt on Eestis e-residente 230 000.