Korjus: e-residentsuse programmil polnud alguses ametlikke eesmärke ({{commentsTotal}})

Postimees kirjutas eelmisel nädalal, et e-residentsuse programmi juhid on kriitiliselt üle vaadanud programmi eesmärgid ja 2014. aastal välja käidud 10 miljoni e-residendi asemel on 2025. aastaks uue prognoosi järgi neid umbes üks miljon. E-residentsuse programmi tegevjuhi Kaspar Korjuse sõnul neil tegelikult programmi käivitamisel ametlikke eesmärke ei olnudki, väljakäidud e-residentide arvu eesmärk oli eelkõige panna riiki suurelt mõtlema.

"E-residentsuse programm käivitati 2014. aasta lõpus start-up-maailma mängureeglite järgi. See tähendab plaaniga pidevalt õppida ja arendada esmakasutajate tagasisidet arvesse võttes. Kümme miljonit e-residenti oli programmi algatajate esialgne visioon, mis aitas näha e-residentsuse potentsiaali ja panna riiki suurelt mõtlema," selgitas Korjus ERR-ile.

Peale e-residentide prognoositava arvu ümberhindamise viisid programmi loojad programmi fookuse e-residentide arvult nüüd e-residentide loodavate ettevõtete arvu kasvatamisele.

"Teise tegevusaasta lõpuks oli selge, et kõige suurem kasu Eestile ning e-residentidele tuleb ettevõtlusest ning ettevõtlusega seotud teenuste tarbimisest. Just seepärast kohendasime ka programmi eesmärke – uus eesmärk on 20 000 ettevõtet aastaks 2020."

Korjus märkis Postimehele, et tema siiras usk on, et Eesti saab tänu e-residentsuse programmile väga rikkaks. E-residentide loodud ettevõtted võiksid praeguse kahe miljoni asemel tuua 2025. aastal Eestile juba 340 miljonit eurot puhast finantstulu, toodi artiklis välja. See tähendab 170-kordset kasvu ja seda vähem kui kümne aasta jooksul.

Miks on Korjus niivõrd kindel, et huvi e-residentsuse ja e-residentide huvi siin ettevõtete loomise vastu ilmtingimata kasvab?

"Seda näitavad meie tänased numbrid ja prognoosid ning maailmas on mitmed pöördumatud trendid, mis seda prognoosi toetavad. Hinnanguliselt on hetkel maailmas globaalselt ligikaudu sada miljonit freelancer’it, eeldatakse, et lähima kolme kuni viie aasta jooksul see mitmekordistub."

Seda toetavad ka mitmed rahvusvahelised tööjõuturu uuringud, muu hulgas konsultatsioonifirma Deloitte’i 2017. aastal tehtud inimkapitali trendide uuring.

"Võtmesõnadeks saavad paindlikkus ja vabadus valida," ütles Korjus. "Töö iseloom muutub, inimesed hakkavad järjest enam ise ettevõtjaks. Järjest enam teenuseid muutub digitaalseks ning riigid peavad hakkama investeerima digitaalsetesse teenustesse. See omakorda paneb inimesi erinevate riikide teenuseid võrdlema ning valima selle riigi teenuseid, mis lahendavad parimal võimalikul moel just selle kodaniku väljakutseid."

Pangad nõudluse kasvades e-residentidele konto avamist lihtsamaks ei tee

Suurem e-residentide loodud ettevõtete hulk tähendab aga teoorias ka suuremat nõudlust pangakontode järele, mille Eesti pankades avamine on paraku e-residentide jaoks olnud seni problemaatiline. Pangad ei plaani siiski ka nõudluse kasvades e-residentide jaoks seda protsessi lihtsamaks teha.

"Nii nagu teistegi pangateenuste puhul – näiteks laenu andmine – ei saa nõudluse suurenemine tuua iseenesest kaasa järeleandmisi reeglites ja näiteks taustakontrolli nõuete lõdvendamist," selgitas ERR-ile Swedbanki klienditeenuste juht Ede Raagmets.

"E-residendi pakett ei sisalda siiski automaatselt pangakonto avamist ja pankades kehtivad kindlad kriteeriumid mitteresidentidele, sh e-residentidele konto avamiseks. Konto avamisel on oluline näidata e-residendi konkreetset ärilist seost Eestiga," lisas Raagmets.

Danske Banki Balti ettevõtete panganduse direktor Tõnu Vanajuur märkis oma põgusas vastuses, et pank lähtub kontode avamisel endiselt kohalikust seadusandlusest ja Danske pangandusgrupi reeglitest, viidates, et nõudeid e-residentidele neil lõdvendada pole kavas.

Oma senist poliitikat seoses e-residentidele pangakontode avamisega ei plaani tulevikus lihtsamaks teha ka Luminor Bank. "Mitteresidentide ja e-residentide puhul on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest tulenevalt kohustus teostada kliendi taustakontroll, mistõttu võib osutuda vajalikuks lisadokumentide ja nende tõestamise vajadus," ütles Luminori Eesti äripanganduse juht Krõõt Kilvet.

LHV rahapesu tõkestamise juht Aivar Paul märkis aga, et nemad ei käsitle e-residentsust täna kuidagi eraldi kõrgema riskiga asjaoluna, kuid pangakonto avamisel hindavad klienti muu hulgas ka residentsuse alusel, sest erinevate riikide residendid kannavad nende jaoks ka erinevat riski.

"Küsimus on tunne-oma-klienti-printsiibi täitmises. Paratamatult on panga jaoks info kättesaamine ja ka seonduvad riskid erinevad sõltuvalt sellest, kas tegemist on soomlase, brasiillasega või Süüria kodanikuga," ütles Paul.

"Pangakontode avamine on olnud läbi aegade rahvusvaheliselt väljakutse, aga seda on oluliselt leevendanud fintantstehnoloogia ettevõtted – Holvi, Transferwise – ja kuna Eesti on innovatsiooni esirinnas ning inimesed on valmis uusi teenuseid katsetama, siis oleme tuleviku suhtes veelgi optimistlikumad," ütles Korjus.

Korjuse sõnul hakkavad vana ja uus maailm üksteisele siiski lähenema. "Pangad spetsialiseeruvad ja pakuvad tulevikus kaasaegseid teenuseid, uuendusmeelsemad isegi koostöös pangandusväliste fintech'idega. Ekspertide hinnangul ollakse täna lähemal kui kunagi varem ka toimivale euroopaülesele digitaalsele finantsteenuste turule."

Täna on e-residendi põhiprobleem pangakonto avamisel see, et pank ei tea tema kohta midagi.

"Võtame näiteks isikutuvastamise –  soovid Eestis pangas arvet avada, siis sinu krediidiajalugu Belgias ei mängi täna erilist rolli. See ei tundu ju üldsegi mõistlik. Tehnoloogia vastavate teenuste pakkumiseks on juba olemas, niisamuti ka valmisolek piiriüleseks teenusepakkumiseks. Takistus on just piiriüleste andmete puudumine või oskamatus neid interpreteerida," selgitas Korjus.

Samas teevad nad Korjuse sõnul pankade ja fintech-ettevõtetega koostööd, et e-residentide elu tulevikus ses osas lihtsamaks muuta, ja ses osas ei pruugi Eesti pangas konto avamise võimalus üldse rolli mängida. "Meie tänane kogemus näitab, et e-residendid ei vaja niivõrd klassikalist pangakontot, kuivõrd makse- ja arveldusteenuseid. Viimastel kuudel on juba üle poolte e-residentide poolt loodud ettevõtetest avanud arvelduskonto läbi fintech-ettevõtete".

Iga investeeritud euro toob tagasi 101 eurot

Läbi IKT arenguprogrammi investeeritakse e-residentsuse programmi arengusse ja kasvamisse järgmisel kolmel aastal kaheksa miljonit eurot. See jaguneb peamiselt kolme valdkonna vahel: tootearendus, äriarendus ning teavitustegevus sihtturgudel.

"Valitsus otsustas selle investeeringu kasuks, kuna meie arvutused näitasid ka juba enne Deloitte’i analüüsi, et tegemist on riigi jaoks kasuliku programmiga. Meie arvutused said kinnitust – Deloitte’i tehtud analüüsi järgi toob iga investeeritud euro tagasi 101 eurot."

Teavitustegevuse sihtriikideks on lähiajal võetud Ukraina, Türgi, Bangladeshi, Suurbritannia, India ja Lõuna-Korea ettevõtjad.

"Täna on e-residentsusega liitumise kõige suurem argument soov asutada ja juhtida EL-i ettevõtet. Me suhtleme aktiivselt oma erinevate kogukondadega ja saame väga palju tagasisidet. Vastavalt sellele tagasisidele oleme märganud, et e-residentsuse programm saaks lahendada väga paljud probleemid, millega täna ettevõtjad loetletud turgudel kokku puutuvad," selgitas Korjus, miks lähiaja eesmärgid hõlmavad just neid riike.

Olgugi et internetiäri on teinud väikse ja keskmise suurusega ettevõtetele ning freelancer’itele ehk vabakutselistele võimalikuks oma äri globaalse edendamise, ei saa Korjuse sõnul oluline osa maailma elanikkonnast nendest kasudest täna osa – sageli oma elukohast sõltuvalt.

Majanduslik ja panganduse eraldatus (financial exclusion) on täna üks suurimaid väljakutseid maailmas, eriti ettevõtjate jaoks, lisas Korjus. "Suur osa inimestest ei pääse ligi vajalikele finantsteenustele, kuna need on kas liiga kallid või asukohast sõltuvalt kättesaamatud."

Üks peamisi põhjusi, miks e-residentsuse programm kasvab Ukrainas ja Türgis, on ligipääs PayPali teenustele ning rahvusvaheliste klientidega maksete vahendamine. "Sellest tulenevalt, on täna Ukraina kõige kiiremini kasvav turg, kui pidada silmas ettevõtete loomist. Samasugust trendi ootame ka Türgis."

Indias on ettevõtjate ootused kiire ettevõtte loomine EL-s, ligipääs EL-i kapitaliturgudele, klientidele ja fondidele, nimetas Korjus. "Suurepärane näide on Deepak Solanki, kes arendab LiFi (WiFile sarnanev kahesuunaline traadita kommunikatsioonivahend – toim) tehnoloogiat. Deepak asutas oma ettevõtte Velmenni OÜ Eestis, sai läbi selle ligipääsu EL finantseerimisele. Solanki elab nüüd Delhis ja juhib oma ettevõtet läbi e-residentsuse programmi."

Lõuna-Koreas on juba täna suur hulk e-residente, kuid siiamaani pidid nad sõitma naaberriikidesse, et oma ID-kaart kätte saada. "Lõuna-Korea ettevõtjatele on e-residentsus huvitav eelkõige tänu ligipääsule EL-i ärikeskkonnale ning just seetõttu on politsei- ja piirivalveamet otsustanud avada Soulis esimese ametliku e-residentsuse digi-ID väljastuskoha."

Suurbritannia fookusesse võtmise põhjus on aga mõistagi Brexit. "Suurbritannia võis küll hääletada EL-st lahkumise poolt, aga UK ettevõtjad saavad sellele vaatamata tänu e-residentsusele jääda EL ärikeskkonda."

Praegu on e-residendid kokku asutanud 2847 ettevõtet, kes on tasunud 2,8 miljonit tööjõumakse. Kõige enam e-residentide ettevõtteid pärinevad Ukrainast, Soomest ja Venemaalt ning on peamiselt tegevad äri- ja muu juhtimisalase nõustamise valdkonnas.



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: