Uuring: kaks kolmandikku Eesti elanikest hindab eesistumist edukaks
Eestit peab eesistujana edukaks 61 protsenti ja ebaedukaks 15 protsenti elanikest, selgus riigikantselei tellitud ning Rait Faktum & Ariko OÜ korraldatud uuringust "Elanikkonna teadlikkus ja suhtumine Euroopa Liidu küsimustes".
Neljandikul vastajatest polnud Eesti eesistumise edu osas seisukohta.
52 protsenti vastanutest hindas, et on kursis Eesti eesistumisega seotd tegevustega. Keskmisest sagedamini hindasid end eesistumisega kursisolevaks 60–74-aastased (61 protsenti on hästi või pigem kursis) ning kõrgharidusega inimesed (60 protsenti on hästi või pigem kursis).
Vastajatelt uuriti, millistele valdkondadele keskendus Eesti eesistumise jooksul enim. Kõige rohkem nimetati Euroopa digitaalvaldkonna arendamist.
Toetus Euroopa Liitu kuulumisele kasvas aasta jooksul kahe protsendipunkti võrra 79 protsendini. "Euroopa Liidu toetuse mõõduka tõusu taga võib olla Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine, kuna see läks ladusalt ning on saanud meedias peamiselt positiivset tagasisidet," ütles uuringujuht Kalev Petti.
Alates eurole üleminekust 2011. aastal on toetus euro kasutamisele kasvanud. Tänavu toetas euro kasutamist Eestis 81 protsenti elanikest. Euro kasutamist ei poolda 15 protsenti elanikest ning see osakaal ei ole aastaga muutunud.
Eesti tegevust Euroopa Liidus hindab edukaks 57 protsenti (2017. aasta jaanuaris 56 protsenti) Eesti elanikest ning ebaedukaks 27 protsenti. Hinnangud Eesti tegevusele on erinevad, lähtudes vastaja vanusest, rahvusest, kodakondsusest ja sissetulekust. Keskmiselt sagedamini hindavad Eesti tegevust Euroopa Liidus edukaks 15–29-aastased (65 protsenti), 60–74-aastased (64 protsenti), eestlased (65 protsenti) ning kõrgema sissetulekuga (800 eurot või enam pereliikme kohta kuus) inimesed (65 protsenti).
Eesti jaoks olulisteks tegevussuundadeks Euroopa Liidu tasandil peeti kõige sagedamini rändekriisi algpõhjuste lahendamist, mida nimetas ühena kahest tähtsamast tegevussuunast 42 protsenti elanikest. Digiallkirja kasutusele võtmist kogu Euroopas nimetas ühena kahest kõige tähtsamast tegevusest 37 protsenti elanikest. Digiallkirja kasutusele võtmise oluliseks pidamine on hüppeliselt kasvanud, seda eriti noorte hulgas (53 protsenti noortest pidas seda oluliseks). Aasta alguses pidas digiallkirja kasutusele võtmist kogu Euroopas oluliseks vaid 11 protsenti vastajatest.
Küsitlus korraldati 2017. aasta novembris ja detsembris. Kokku küsitleti telefoni teel 1027 Eesti elanikku vanuses 15–74 aastat.
Toimetaja: Anette Parksepp
