"Piltlikult öeldes eesistumise viimasel tunnil nii olulise eelnõuga kokkuleppe saavutamine on ehe näide sellest, kuidas järjepidevus ja eestlaslik jonn viivad sihile," ütles keskkonnaminister Siim Kiisler pärast kohtumist. "Nüüd on kõikides Euroopa Liidu kliimapoliitika järgmise kümne aasta põhidokumentides saavutatud esialgne kokkulepe ning saame asuda täitma Pariisi kliimaleppega antud lubadusi."

Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks vähemalt 40 protsenti. Ligikaudu 60 protsenti Euroopa Liidu heitkogusest pärineb transpordist, väikesemahulisest energiatootmisest, jäätme- ja põllumajandusest, aga ka ebaefektiivsetest ehitistest.

2014. aastal seadsid Euroopa Liidu riigipead eesmärgiks vähendada aastate 2021-2030 jooksul nende sektorite heidet 30 protsenti võrreldes 2005. aasta tasemega. Riikide heite vähendamise eesmärgid on pandud paika arvestades nende suhtelist jõukust ehk SKP näitajat inimese kohta.

Kõikidele liikmesriikidele seatakse iga-aastased kasvuhoonegaaside heite piirkogused, mida ei tohi ületada. Sealjuures saab iga liikmesriik ise otsustada, millistes sektorites ja kuidas konkreetselt heidet vähendada.

Auto asemel tramm

"Kindlasti aitavad selle eesmärgi saavutamisele kaasa ülemaailmsed trendid, näiteks vähem kütusekulukad autod, jagamismajandus ja ringmajandus. Riikidel endil on samuti mitmeid hoobasid, kuidas heidet vähendada. Näiteks toetada hoonete energiatõhusamaks renoveerimist või arendada ühistransporti selliselt, et rohkem inimesi vahetaks isikliku auto trammi vastu," selgitas Kiisler.

Eestil tuleb 2030. aastaks kasvuhoonegaase vähendada võrreldes 2005. aastaga 13 protsenti. Esialgse analüüsi põhjal on kõige rohkem võimalusi heite vähendamiseks transpordisektoris. Põhjalikum analüüs valmib uuel aastal.

Eesti saavutas Kiisleri sõnul Euroopa Liidu kliimapoliitikas kõik kokkulepped, mis olid eesistumise jooksul võimalikud. Praeguseks on otsustatud, kuidas reformida heitkogustega kauplemise süsteemi, mis on kogu Euroopa Liidu kliimapoliitika alus. Eelmise nädala lõpus saavutati esialgne kokkulepe maakasutuse ja metsanduse (LULUCF) määruses, mille eesmärgiks on panna paika reeglid, mille järgi arvutada, kui palju toimub erinevates maakasutusviisides süsiniku sidumist või heidet.