Eesti saadikud europarlamendi valimistel üleeuroopalisi nimekirju ei poolda
Euroopa Parlamendi Eesti saadikud Urmas Paet, Tunne Kelam ja Ivari Padar ei poolda Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni ettepanekut jaotada Suurbritanniast üle jäävad parlamendikohad üleeuroopaliste nimekirjade alusel valitavate kohtadega.
Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumise järel jääb hulk kohti Euroopa Parlamendis vabaks. Emmanuel Macron on teinud ettepaneku valida nendele kohtadele saadikud järgmistel valimistel üleeuroopaliste nimekirjade alusel.
Strasbourg'ist eetrisse läinud "Reporteritund" küsis, kas europarlamendi Eesti saadikud ütlevad ettepanekule pigem jah või ei.
"Pigem ei, sest tuleb vaadata ka viimaste valimiste tulemusi, kus osavõtt valimistest ka riiklike nimekirjadega oli mõnes liikmesriigis isegi alla 20 protsendi. Kui siit astuda samm veel edasi ja teha teatud mõttes valimissüsteem inimestest veel kaugemaks, siis ega see kogu mängu paranda," kommenteeris Urmas Paet.
Tunne Kelami sõnul on Euroopa Rahvapartei delegatsioonijuhid seda küsimust arutanud. "Seisukoht on pigem skeptiline, see tähendab "ei", sest see soodustaks kahe kategooria Euroopa Parlamendi liikmete tekkimist," ütles Kelam.
Ivari Padar nõustus kolleegidega. "Kõikjal Euroopa Liidus on täna see häda, et Euroopa Parlamendi valimiste aktiivsus on väike ja kui see süsteem veel keerulisemaks teha, siis on nii, et inimestel on veelgi arusaamatum, mida Euroopa Parlamendi valimised endaga kaasa toovad. Ma olen väga seda meelt, et rohkem Euroopa Liidu poliitikaid oleks ja integreeritaks Euroopas rohkem, aga kas see on täpselt see moodus, kuidas seda saavutada, ma võtaksin aja maha," rääkis Padar.
Stuudios oli ka peaminister Jüri Ratas, kes ütles, et nagu ka ükski teine liikmesriik, ei saa ka Eesti täna veel oma ametlikku seisukohta öelda.
"Minu isiklik eelistus on see, et eks valijale peab see valimine olema võimalikult selge, lihtne ja konkreetne. Hetkel on räägitud sellest, et on iga riigi nimekirjad nagu on täna ja on üleeuroopaline nimekiri ja et kandidaat saab kandideerida mõlemas nimekirjas. On ka olnud neid jutte, et on riigi nimekiri ja teatud regionaalsed nimekirjad, näiteks Põhja-Balti nimekiri," selgitas Ratas.
Tema sõnul algavad arutelud sel teema Euroopa Liidu Ülemkogu tasandil 23. veebruaril.
"Minu seisukoht on see, et ta peab olema valijale võimalikult hoomatav, võimalikult selge. Eks Eesti, mina kujundan 23. veebruari debati positsiooni. On kokkulepitud ka vastavad nõupidamised meie ametkonnaga, Eesti poliitikutega," sõnas ta.
Toimetaja: Merili Nael