Kutsar rääkis ERR-i raadiouudistele, et 2017. aasta lõpus haigestus ülemiste hingamisteede nakkustesse, sealhulgas grippi tunduvalt vähem inimesi kui samal perioodil 2016. aastal.

"Kui täpsemalt nimetada neid arve, siis 2017. aasta viimasel nädalal registreeriti meil ainult 55 gripi haigusjuhtu, neist laboratoorselt olid kinnitatud 14 ja ülejäänud olid ilma laboratoorse kinnituseta," rääkis ta. "Kui vaadata maakondade ja linnade kaupa, kus grippi registreeriti, siis esikohal on Tartu ja Tartumaa, tunduvalt vähem oli Lääne-Virumaal ja Tallinnas".

Kui vaadata muid ülemiste hingamisteede nakkusi peale gripi, siis domineerivad Kutsari sõnul Eestis paragripp, rinoviirusnakkus, respiratoor-süntsütiaalne viirusnakkus ja üksikjuhtudel ka koronaviirusnakkus. Kõik need põhjustavad nakatunud inimesel gripitaolist haiguspilti.

Ülemiste hingamisteede ägedatesse nakkustesse haigestuti kõige sagedamini Läänemaal ja Tartumaal.

"Kokkuvõttes tuleb nentida, et epideemiast oleme veel siiski kaugel," kinnitas epidemioloogianõunik, lisades, et reisidelt võidakse kaasa tuua nii grippi kui gripitaolisi viirusi.

Jõulude ja uue aasta ajal levivad nakkused vähem, sest kõik koolid ja osa lastesõimedest on suletud ning paljud vanemadki puhkuse võtnud. Näiteks uue aasta eelsel nädalal haigestus ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse 2916 inimest, mida oli võrreldes novembri lõpu ja detsembri algusega ligi kaks korda vähem.

Kutsari sõnul näitab kogemus, et kui kollektiivid taas kokku tulevad, siis nakatumine viirushaigustesse kasvab.

Praegu on Eestis ringlemas nii A- kui B-gripiviirused, kuid gripi vastu vaktsineerimiseks ei ole veel hilja ning uuem neljavalentne vaktsiin kaitseb haiguse eest päris hästi, tõdes Kutsar.