Ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu pöördus nädala jooksul arstide poole 3825 haigestunut, neist 43 protsenti olid lapsed. Kui arstide poole pöördunute üldarv kasvas nädalaga 22 protsenti, siis grippi haigestunute osa nende hulgas kolmekordistus, selgus terviseameti andmetest.

Peamiseks haigestumise põhjustajaks on praegu gripiviirused, nende osakaal on tõusnud muude viiruste seas nüüdseks 59 protsendini. RS-viiruseid on ringlevate viiruste hulgas veidi üle 24 protsendi.

Muutused on toimunud ka ringlevate gripiviiruste hulgas, kus seni domineerinud B-gripiviiruse osakaal on hakanud pisut langema ja A-gripiviiruse osakaal tõusma.

Kuna A-gripiviirus on suurema levikupotentsiaaliga, võib lähinädalatel oodata haigestumiste tunduvat kasvu.

Hetkel domineerivad Eestis üheaegselt kolm gripiviirust: B-gripiviirus, A-gripiviiruse alatüüp A(H1N1) ning A-gripiviiruse alatüüp H3N2.

Laboratoorse kinnituse sai nädalaga 128 gripiviirust. Kokku on hooaja algusest laboratoorselt kinnitatud grippi 311 korral.

Grippi ja gripilaadsetesse haigustesse haigestumine oli eelmisel nädalal kõrgeim Põlva-, Tartu-, Lääne- ja Virumaal ning Tallinnas. Grippi haigestumise intensiivsust hinnatakse jätkuvalt madalaks ning gripilevikut piiratuks.

Hooaja algusest on gripi tõttu haiglasse viidud 83 patsienti, neist üle 60 protsendi on olnud vanemaealised ja tööealised inimesed. Vanusrühmas 0 -4 eluaastat on haiglaravi vajanuid 19. Kolm vanemaealist patsienti on raskete kaasuvate haiguste tõttu surnud, ükski ei olnud vaktsineeritud.

Kõige tõhusam viis gripist hoidumiseks on õigel ajal vaktsineerida.