Grippi haigestunute arv hakkas kasvama ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Faisal/Creative Commons

Kuigi ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestunute üldarv on viimastel nädalatel püsinud stabiilsena, hakkas alanud aasta esimesel nädalal tõbiste seas kasvama grippi haigestunute osakaal.

Möödunud nädalal pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 2919 inimest, neist ligi 42 protsenti olid lapsed, selgub terviseameti statistikast. Kõikidest hingamisteede viirusnakkuste tõttu laborisse saadetud positiivse kinnituse saanud proovidest moodustasid 40 protsenti gripiviirused.

Laboratoorselt kinnitati möödunud nädalal kaheksa A-gripi- ja 40 B-gripiviirust. Domineerivaks viiruseks on saanud B-gripiviirus - kuni 38 protsenti uuritud proovidest. Selle viirusega seotud haigestumisi registreeriti peamiselt Tartumaal.

Vaatamata gripiviiruste hulga kasvule saab grippi haigestumise intensiivsust endiselt hinnata madalaks ning gripilevikut piiratuks, nendib terviseamet. Haigestumiste üldarv püsib jätkuvalt madalal tasemel, mis suure tõenäosusega on tingitud pühadest ja koolivaheajast.

Hospitaliseerimiste arv näitab, et tegelik haigestumiste arv võib olla ametlikust statistikast suurem. Kahel viimasel nädalal vajas haiglaravi 18 gripiviirusega patsienti. Hooaja algusest on täpsustatud andmetel hospitaliseeritud kokku 37 inimest, neist tosin kuni neljaastast last, kaheksa last vanuses 5-14; kuus inimest vanusrühmas 15- 64 ning 11 vanemaealist.

Haigestumine Euroopas

Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel hindasid gripi intensiivsust kõrgeks Iirimaa, keskmiseks Austria, Horvaatia, Holland, Norra, Šveits, Prantsusmaa ja Soome, ülejäänud riigid andsid teada madalast grippi haigestumise intensiivsusest ning piiratud levikust. Küll aga on haigestunute hulk tõusmas.

Kuna grippi ja ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumise oht pidevalt kasvab, siis juhib terviseamet elanike tähelepanu asjaolule, et sageli põetakse gripp läbi kergelt, väikese palaviku ja eriliste sümptomiteta. Püstijalu grippi põdev inimene võib aga levitada viirust riskirühmadele, kelle jaoks grippi haigestumine võib kujuneda eluohtlikuks.

Seepärast soovitab amet gripileviku hooajal gripilaadsete nähtude või isegi ainult mõnede haigustunnuste, nagu köha, kurguvalu või nohu korral mitte külastada haiglaravil olevaid lähedasi, peresid, kus kasvavad väikesed lapsed või elavad kroonilisi haigusi põdevad ja vanemaealised inimesed.

Isegi kergete haigustunnuste ilmnemisel tuleks vältida rahvarohkeid kohti ja hoida tervetega vähemalt meetrist distantsi. Aevastades või köhides katke suu taskuräti või selle puudumisel varrukaga. Haigena püsige kodus.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: