Ždanoka ütles uudisteagentuurile LETA, et on Euroopa Parlamendile juba lahkumisavalduse andnud ja plaanib lähiajal Lätti naasta. Ta loodab erakonda juhtida eesolevatel seimi valimistel, aga tema osalemine sõltub konstitutsioonikohtust, kes peab kõigepealt tema kandideerimise seaduslikkuse üle otsustama.

Seimi valimisseadus keelab valimistel osaleda inimestel, kes kuulusid peale 13. jaanuarit 1991 kommunistlikkusse parteisse või nõukogudemeelsesse interliikumisse. Kuivõrd Ždanoka kuulus kommunistlikkusse parteisse ka peale nimetatud kuupäeva, otsustab konstitutsioonikohus tõenäoliselt tema kandideerimise vastu. See võib anda talle omakorda võimaluse kujutada venelaste ja iseenda rõhumist Lätis, kirjutab Läti rahvusringhäälingu veebiportaal.

Ždanoka valiti esimest korda europarlamenti aastal 2004 ning nüüd teenib ta seal kolmandat koosseisu järjest. Teda tuntakse kõige kremlimeelsema saadikuna parlamendis. Ta on avalikult toetanud Krimmi annekteerimist, Venemaa sekkumist Süürias ja Venemaa toetust Assadi režiimile.

Isegi kui tal ei lubata seimi valimistel kandideerida, on tal plaanis juhtida erakonna valimiskampaaniat ja selle jaoks peab ta igal juhul Brüsseli töökohast loobuma.