Lätis kogus enim hääli Koosmeele erakond, kuid ilmselt jätkab koalitsioonis praeguse peaministri partei Ühtsus
Pärast 98 protsendi valimissedelite lugemist oli eile lõppenud üldvalimised võitnud Vene-meelne vasakerakond Koosmeel.
Koosmeel oli ajaks, mil loetud oli 98 protsenti sedelitest, kogunud 23,26 protsenti häältest, vahendas Läti Delfi. Järgnesid aga praeguse peaministri partei Ühtsus 21,26 protsendi, Roheliste ja Talurahva Liit 19,74 ja konservatiivne Rahvuslaste Ühendus 16,5 protsendiga.
Eelmainitutest kolm viimast erakonda kogusid kokku kui 57,5 protsenti häältest, mis tähendab, et küllaltki suure tõenäosusega jätkab praegune koalitsioon.
Asjaolu, et Vene-meelne Koosmeel kogus 23,61 protsenti häältest, viitab Läti venekeelse elanikkonna hoiakutele. Vene keelt emakeelena kõnelev elanikkond, keda on Läti elanikest kolmandik, pooldab suhete tugevnemist Venemaaga.
Sajakohalises seimis püüdis sel korral valijate hääli 13 ülesseatud nimekirjas 1156 kandidaati, neist 67 protsenti olid mehed, 33 protsenti naised. Esindatuse saamiseks pidi partei ületama viie-protsendilise valimiskünnise.
Valimisvaatluse tagasivaade 2011. aasta parlamendivalimistele
Läti 2011. aasta erakorralised valimised järgnesid tolleaegse presidendi Valdis Zatlersi otsusele korraldada seimi laialisaatmise küsimuses referendum, kuna varem olid seimi liikmed hääletusel keeldunud võtmast immuniteeti Läti üheks mõjuvõimsamaks oligarhiks peetud Ainārs Šlesersilt.
Rahvahääletusel toetas pea 95 protsenti hääletanutest parlamendi laialisaatmist ning 2011. aasta septembris toimunud erakorraliste valimiste järel moodustus Lätis parempoolne valitsuskoalitsioon Valdis Dombrovskise juhtimisel, kuhu kuulusid: Dombrovskise juhitud Ühtsus, vahetult enne valimisi moodustatud Zatlersi Reformipartei ja Läti Rahvuslik Liit.
2013. a novembri lõpus, pärast Riias asuva Maxima kaubanduskeskuse laevaringut, astus Dombrovskis ametist tagasi ja peaministriks valiti senine põllumajandusminister Laimdota Straujuma. Lagunenud Reformipartei vahetas koalitsioonis välja Roheliste ja Talurahva Erakond.
Läti 2014. aasta parlamendivalimistel osalenud parteid
Sotsiaaldemokraatlik partei Koosmeel
Asutatud: 2005
Parteijuht: Riia Nils Ušakovs
Peaministrikandidaat: Nils Ušakovs
Valimislause: Nils Ušakovs
* Nils Ušakovs oli küll Koosmeele partei plakatitel, kuid ei olnud valimistel kandidaat
2011. a kolme partei ühinemisel võttis varasemalt Koosmeele Keskuse all tuntud erakond endale uue nime – Sotsiaaldemokraatlik partei Koosmeel. Formaalne nimevahetus sobis partei püüdlustega viimastel aastatel vähem venelaste õiguste kaitsja rolli rõhutada ning positsioneerida end valimiste eel tõelise sotsiaaldemokraatliku erakonnana, kes seisab sotsiaalse õigluse ja võrdsuse eest ühiskonnas. Partei valimisprogramm rõhutas sotsiaalset õiglust ja rahva toetust majandusarenguks.
Partei peamised toetajad on siiski vene keelt kõnelevad Läti elanikud, kuigi neid hääli noolisid ühelt küljelt rahvusradikaali ja Euroopa Parlamendi saadiku Tatjana Ždanoka partei Läti Venelaste Liit (kes on avalikult toetanud Krimmi okupeerimist) ning teisalt valimiste eel asutatud erakond Südamest Lätile.
Suuresti Ukraina kriisi ja Krimmi okupeerimise mõjul (vaid 13% toetust) tabas parteid Euroopa Parlamendi valimistel tagasilöök ning parlamendivalimistel ei kandideeri eelmiste valimiste võitjapartei nimekirjas populaarne Riia linnapea ja erakonna liider Ušakovs. Küsitluste järgi on tegemist endiselt Läti populaarseima parteiga, kuid erakonna toetus on viimasel aastal aeglaselt, kuid kindlal sammul vähenenud.
Ühtsus (Vienotība)
Asutatud: 2010
Parteijuht: Solvita Āboltiņa
Peaministrikandidaat: Laimdota Straujuma
Valimislause: Tark kasv
2010. aastal valimisliiduna asutatud Ühtsus on valimiste ajaks olnud valitsuse sisuline juhterakond viis aastat ning kampaanias püüti rõhutada oma rolli Läti majanduse stabiliseerimises. Partei programm tõstis esile julgeoleku, majanduskasvu ja järjepidevuse ning programmis lubatakse Läti julgeolekut kindlustada läbi NATO ja Euroopa Liidu.
Rahvuslaste Ühendus/Isamaale ja Vabadusele/LNNK
Asutatud: 2010
Parteijuhid: Gaidis Berzins ja Ratvis Dzintars
Peaministrikandidaat: Roberts Zīle
Valimislause: Ohutuim valik Lätile
Rahvuskonservatiivne, mõningates hinnangutes isegi rahvusäärmuslik Rahvuslaste Ühendus esindab parteimaastikul Läti rahvuslust ning loomulikult on valimiskampaanias esiplaanil Venemaa-vastasus ja rahvuspoliitika, eelkõige kodakondsus- ja keelepoliitika.
Partei on olnud viimasel ajal tähelepanu keskpunktis tänu oma tugevale vastuseisule välismaalastele müüdavate elamislubade küsimuses. Partei peaministrikandidaat Roberts Zīle, endine rahandusminister, valiti kevadel Euroopa Parlamenti. Teda on mitmed Euroopa vasakpoolsed poliitikud süüdistanud marurahvusluses ning mitmed erakonna ministrikandidaadid ei ole saanud riigisaladuste luba, kuid erakonnal on tugev toetus noorte Läti-meelsete valijate seas ning partei on aastaid tõstnud esile Läti julgeolekuküsimust, millest on kujunemas üks peamisi valimisteemasid.
Roheliste ja Talurahva Erakond (Zaļo un Zemnieku savienība ehk ZZS)
Asutatud: 2002
Parteijuht: Raimonds Vējonis
Peaministrikandidaat: Aivars Lembergs
Valimislause: Oma maa omanikud
Vastuolulise Ventspilsi linnapea Aivars Lembergsi juhtimisel kahte üsna eriilmelist seltskonda – ühelt poolt Läti suurima naftasadama huve esindav Lembergs ning teiselt poolt keskkonnakaitsjad – ühendav koalitsioonivalitsuse väikseim partner toetub eelkõige maaelanikkonnale ja pensionäridele, kuid erakonna sisuline poliitika on üsna eristamatu Lembergsi isiklikest ambitsioonidest ning nii valimisplatvormi kui ka parteiprogrammi võib pidada teisejärguliseks.
Parteil on üsna kindel ja väljakujunenud toetajaskond, mis tagas valimistel ZZS-ile ka 20,25 protsenti valijate häältest ning mis seetõttu kuulub suure tõenäosusega moodustatavasse koalitsiooni.
Südamest Lätile (No sirds Latvijai)
Asutatud: 2014
Parteijuht: Inguna Sudraba
Peaministrikandidaat: Inguna Sudraba
Valimislause: Aeg muutusteks!
Endise populaarse riigikontrolöri Inguna Sudraba 2014. aasta algul rajatud erakond lubas seista turvalise, sõltumatu, demokraatliku ja ühtse heaoluriigi eest. Sudruba populaarsus seisneb eelkõige tema riigikontrolöriaegses Läti oligarhide tegevuse uurimises, kuid pärast partei asutamist on uuriv ajakirjandus süüdistanud parteid erakonna rahastajate varjamises ning väidetavalt on toetajate ringis mitu Venemaa taustaga ärimeest.
Sudruba ja teised parteiliikmed on püüdnud vältida ka seisukohavõtte ühes peamises valimisteemas – suhtumises Venemaasse ja Putini režiimi. Enne valimisi läbi viidud avaliku arvamuse küsitlused näitasid, et partei ületab napilt viie-protsendilise valimiskünnise. Partei sai esialgsetel tulemusel 6,91 protsenti häältest.
Läti Arengu Eest (Latvijas attīstībai)
Asutatud: 2013
Parteijuht: Einars Repše
Peaministrikandidaat: Juris Puce
Valimislause: Me usume Lätisse!
Endise Läti Panga esimehe, peaministri (2002–2004) ja rahandusministri ning pikki aastaid Läti poliitika eesrindel tegutsenud Einarš Repše poolt 2013. aasta detsembris seimi valimisteks asutatud konservatiivne erakond püüab jätkata Repše eelmise partei Uus Tee (Jaunais Laiks) poliitikat, mis rajaneb eelkõige parempoolsele majanduspoliitika ideoloogiale, kuid kevadisel Euroopa Parlamendi valimistel partei erilist edu ei saavutanud.
Läti Ühtsuse Eest (Vienoti Latvijai)
Asutatud: 2013
Parteijuht: Ainārs Šlesers
Valimislause: Valmis võtma vastutust oma riigi ees!
Endise majandusministri ja pikaaegse Saeima saadiku Ainārs Šlesersi juhtimisel asutatud järjekordne uus partei Läti Ühtsuse Eest ei vääri küsitluste kohaselt väga palju tähelepanu, sest partei toetusnumbrid avaliku arvamuse uuringutes on järjekindlalt alla künnise.
Siiski on Šlesers (number 1 kandidaat Riia ringkonnas) suutnud partei valimisnimekirja meelitada särava rea endisi peaministreid ja avaliku elu tegelasi: valimisringkondi juhivad esinumbritena endised peaministrid Aigars Kalvītis (2004–2007, Vidzeme ringkonnas) ja Ivars Godmanis (2007–2009, Zemgales), lisaks Läti esimene välisminister Jānis Jurkāns (1990–1992, Latgales) ning endine Saeima spiiker Jānis Straume (1998–2002, Kurzeme). Vaatamata väljapaistvale kampaaniale pole partei valijate seas poolehoidu võitnud, sest partei juhtivad poliitikud olid riigi eesotsas Läti suurima majanduskriisi ajal. Partei on teatanud, et väljapaistvatest kandidaatidest saab peaministrikandidaadiks see, kes kogub enim poolehoidu.
Läti Venelaste Liit (Latvijas Krievu savienība)
Asutatud: 2007
Parteijuht: Tatjana Ždanoka
Valimislause: Käed eemale vene koolidest!
Traditsiooniliselt Koosmeele Keskusega valimisliidu moodustanud Euroopa Parlamendi skandaalse saadiku Tatjana Ždanoka vene vähemusele apelleeriv Läti Venelaste Liit on peamiselt Venemaa piirialade väikelinnades avatult läbi viinud Putini režiimi ja Krimmi okupeerimist toetavat valimiskampaaniat. Nimekirja teised kandidaadid on püüdnud küll avalikes debattides ja sõnavõttudes olla Venemaa poliitikale hinnangute andmisel pisut tagasihoidlikumad.
Partei toetab valimisprogrammis keeleeksami märgatavat lihtsustamist, Punaarmee veteranidele pensionide maksmist, vene keelele riigikeele staatuse andmist ning vene õppekeelega koolide säilitamist. Kuigi partei ei ületanud 2011. a parlamendivalimistel valimiskünnist ning küsitlused ei näita parteile erilist edu ka sel korral, siis sageli viitavad politoloogid tõsiasjale, et partei toetajad ei taha küsitluse läbiviijatele oma tegelikku eelistust tunnistada.
Ždanoka partei loodab eelkõige endale tõmmata vanemaealiste ja radikaalsemate venelaste hääli ning eriti võib see mõjutada Koosmeele positsioone valimistel.
Lisaks neile kaheksale nimekirjale osaleb Läti 2014. a parlamendivalimistel veel viis parteid: Läti Uus Konservatiivne Erakond, erakond Suveräänsus, erakond „Vabadus. Vabadus Hirmust, Vihast ja Vihkamisest“ ning lihtsa nimega partei Kasv, kuid nende šansid valimiskünnist ületada on väga väikesed. Seevastu Janis Bondarsi juhitud Läti Regioonide Liit võib viimaste küsitlustulemuste kohaselt end nö üle künnise vedada, sest nimekirja lõppu on erakond leidnud tõelise jokkeri – Lätis komeedina taevasse tõusnud telestaari Artuss Kaimiņši, kelle kartmatu ja kompromisse mittetunnistav ning poliitikute ründamisele keskendunud telesaade „Sunu Buda“ (tõlkes koerakuut) on väga populaarseks osutunud.
Toimetaja: Marju Himma