Osa neist puudutab igakuise elatise sissenõudmist ja osa juba kogunenud elatisvõla sissenõudmist kohtutäituri poolt.

2017. aastal lisandus 2668 elatisasja summas 7,7 miljonit eurot, aasta varem oli lisandunud 1812 elatisaja kogusummas 6,1 miljonit eurot.

Valitsuskabinet arutas neljapäeval justiitsministeeriumi koostatud elatise sissenõudmise tõhustamise eelnõu, millega peatatakse elatisvõlgniku reisidokumentide kehtivus ja tõhustatakse koostööd kohtutäiturite ja politsei vahel võlgniku sõiduki kättesaamiseks.

Praegu kehtiva õiguse kohaselt saab kohus peatada lapse elatise võlgniku teatud õigused - mootorsõiduki ja väikelaeva juhtimisõigus, jahipidamisõigus, kalastuskaart, relvaluba ja relvasoetamisluba - kui võlgnik on mõjuva põhjuseta jätnud elatise tasumata.

Justiitsministeeriumist öeldi ERR-i uudisteportaalile, et kuna eelmine elatismeetmete pakett jõustus vaid poolteist aastat tagasi, on vara selle kohta veel järeldusi teha.

Ministeerium peab meetmeid tõhusaks, kuid nende kasutamine ei ole selle lühikese aja jooksul veel massiliseks muutunud. Osad meetmed, nagu näiteks jahipidamisõiguse või relva soetamise õiguse piiramine, ei puudutagi masse. 

Kokku on seoses õigustega tehtud 50 kohtulahendit. Enamik neist on olukorrad, kus täitur on taotlenud võlgniku õiguste peatamist, aga väikse hulga puhul on käsitletud, kas peaks peatamise lõpetama.

Justiitsministeerium sai kohtulahendite andmed alles mõni päev tagasi ning analüüs seisab alles ees.