2016. aastal elas Eestis üle 8500 lapse, kellele üks vanematest ei maksnud elatisraha. Et võlgnikke maksma motiveerida hakati kasutama survestamismeetodit. Nii võis võtta võlgnikult kalastusõiguse kui ka piirata näiteks auto juhtimisõigust. Abi sai sellest tol aastal sadakond last, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Meil puudub hetkel kahjuks statistika selle kohta, kui palju on olnud neid juhtumeid, mis ei ole kohtusse jõudnud, kus see hoiatus on olnud piisav. Ehk /.../ kui me 2016. aasta lõpus saime kohtutäituritelt statistika - me üritasime saada ka uut, aga see ei õnnestunud meil -, siis see näitas, et umbes 30 protsenti juhtudest jõudsid omadega kohtusse /.../. Üle 400 juhtumil, võiks siis arvata, on kohtutäituri hoiatusest abi olnud. Nende meetmete eesmärk on kas või ühte last aidata," rääkis justiitsministeeriumi nõunik Haldi Koit.

Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja hinnangul pole survestamismeetod piisava efektiivsusega tööle läinud ning sellest pole praegusel kujul eriti kasu.

"See süsteem võiks paremini töötada sellisel juhul, kui kohtutäitur saadab avalduse ära ja kohus peatab avalduse alusel isiku lubade kasutamise õiguse ja see on peatatud staadiumis seni, kuni rahad on ära makstud. Aga täna me oleme loonud võimaluse, et see peab olema justkui põhjendatud avaldus, kohtutäitur peab seda kõike põhjendama. Ma arvan, et seal on veidi valelt poolt seadusandja alustanud," kommenteeris koja meediatöögrupi esimees Risto Sepp.

Samas tõdeb justiitsministeeriumi nõunik Haldi Koit, et seda ülesannet ei oleks mõistlik ka üksikvanemate õlule liigutada.

Teise murekohana näevad kohtutäiturid aga venivaid kohtuasju, kus võlgnikud kasutavad süsteemi ära.

"Võlgnikud on võtnud endale kallid advokaadid ja me ei ole selle vaidlusega kuhugi jõudnud ehk lapsel on endiselt kaks aastat maksmata elatisraha. Vaieldakse küsimuse osas, kas kohtutäitur oleks tohtinud või pidanud esitama avalduse kohtule lubade peatamise küsimuses. Ma arvan, see pole efektiivne süsteem, kui me peame kaks aastat ootama lahendit osas, mis puudutab ainuüksi loa peatamist," selgitas Sepp.

Riigikogus on ka juba järgmine elatisvõlgnike survestamise eelnõu, mis sisaldab muu hulgas reisidokumentide kehtivuse piiramist ehk võlgnik ei saaks reisida Schengeni viisaruumist välja.

Teine suurem muudatus puudutab arestitud sõidukeid.

"Kui politseiametnikud oma igapäevatöös kas või näiteks "kõik puhuvad" reidi raames satuvad auto peale, millele kohtutäitur on pannud märke, et tema soovib seda sõidukit kätte saada, siis saaks politseiametnikul olema see pädevus, ta saab öelda seda juhile, vajadusel kasutada tema suhtes sundi, kui ta pole näiteks nõus sõidukist väljuma, ja kutsuda järgi puksiir selleks, et auto jõuaks kohtutäiturini, kes saab selle realiseerida võlgnevuse katteks," selgitas Haldi Koit.