Elatisraha võlgnik võib ilma jääda reisidokumendi kehtivusest või autost
Valitsuskabinet arutas justiitsministeeriumi koostatud elatise sissenõudmise tõhustamise eelnõu, millega peatatakse elatisvõlgniku reisidokumentide kehtivus ja tõhustatakse koostööd kohtutäiturite ja politsei vahel võlgniku sõiduki kättesaamiseks.
"Me ei soovi üles ehitada karistavat riiki, kus ainult kriminaalmenetlusega suudame panna inimesi seadust täitma ja kõiki välja pakutud piiranguid tuleb rakendada õigusriigile kohaselt. Samas fakt on see, et kui inimesel on raha osta lennukipiletid New Yorki või Maldiividele, siis on tal ka raha oma isikliku lapse toetamiseks ning seda kohustust peab ta täitma,“ märkis justiitsminister Urmas Reinsalu.
Nii ongi üheks võimalikuks meetmeks elatisvõlgniku reisidokumentide kehtivuse peatamine, millega sundida võlgnikku kohtutäituriga suhtlema.
Nii saaks kohtutäitur teada, mis takistab elatise tasumist ning ta saab suunata võlgnikku lapsele elatise maksmiseks näiteks maksegraafikut sõlmima.
Koostöös kohtutäiturite ja politseiga on võimalik ka elatisvõlgniku sõiduki või muu liiklusregistrisse kantud vara kätte saada. Praktikas võib võlgnike sõidukite kättesaamine olla problemaatiline, sest selle reaalne asukoht on teadmata.
Seetõttu nähakse eelnõus politseile ette kohustus kontrollida muude tööülesannete käigus, kas sõidukile on liiklusregistris kohtutäituri poolt seatud käsutamise keelumärke, mille kohaselt tuleb sõiduk võlgnikult ära võtta ja kohtutäiturile üle anda.
"Täna on selline situatsioon, kus autoregistris on rida sõidukeid, millel on kasutamise keelumärk peal, aga kellelgi ei ole finantse ega vahendeid neid autosid taga otsida. Selle meetmega ilmselt, kui ta jääb rutiinse kontrolli käigus politseile ette, siis ta teisaldatakse parklasse ja kohtutäitur saab ta sealt ära võtta ja hakata realiseerima seda võlgade katteks," selgitas kohtutäitur Arvi Pink "Aktuaalsele kaamerale".
Eelnõus kohustatakse võlgniku lepingupartnereid kontrollima isikut tuvastades (nt hasartmänguseadusest või rahapesu nõuetest tulenevalt), kas tegu on elatisvõlgnikuga ning kui on, teavitama võimalikult kiiresti kohtutäiturit, et kolmas isik peab võlgnikule maksma sularaha summas 5000 eurot või rohkem. Kohtutäituril on võimalik viie päeva jooksul teavituse saamisest arestida see nõue elatise katteks.
Lisaks pakkus justiitsminister valitsusele kaalumiseks välja põhimõttelise idee muuta senine alaealiste lastele elatise summa kindlaksmääramise süsteem paindlikuks.
Uue süsteemi järgi peaks väga väikese sissetulekuga elatist maksma kohustatud vanemad maksma senisest vähem elatist, et vältida nende heitumist ilmselgelt üle jõu käivate summade üle. Justiitsministeerium on valmis teemat põhjalikumalt analüüsima, et välja töötada kõikide osapoolte huve maksimaalselt arvestav süsteem.
Justiitsminister avaldas lootust, et välja pakutud ettepanekute pakett annab uusi tööriistu kohtutäituritele elatisvõlgnike probleemiga tegelemisel.
Kohtutäitur Arvi Pink liigitab elatisõlgnikud kolmeks - võlglased, kellelt saab võla kätte juba praeguste vahenditega, sisuliselt varatu kontingent ja kolmandat tüüpi võlgnikud on need, kellele suure tõenäosusega plaanitavad meetmed mõjuksid.
"Küll ta puudutab osa elatisvõlgnikest, kellel on vara, aga kes varjavad seda või põhimõtte pärast ei maksa või mis iganes ettekäändeid nad ka ei too. Ma arvan - mul küll ei ole mingit statistikat -, et neid on vähem kui neid, kellelt midagi võtta ei ole," rääkis Pink.
Toimetaja: Priit Luts