Ühest küljest teeb maanteeameti juhile heameelt see, et pea kümmekond aastat on rahastus püsinud stabiilne ehk 250 või veidi enam miljonit eurot aastas.

Amet teab, kui palju on võimalik kasutada Euroopa raha kuni aastani 2019 või 2020, kuid edasine EL-i eelarveperiood toob ilmselt vähem euroraha ning teehoid peab baseeruma rohkem riigieelarvelistel vahenditel.

Sauk kõrvutas maanteeameti iga-aastase eelarve ka kütuseaktsiisi laekumise või selle prognoosiga ning graafikult on näha, kuidas vahe aina käriseb.

"Vanasti oli teehoiu rahastamine seotud kütuseaktsiisi laekumisega ehk 75 protsenti laekumisest suunati teehoidu. Oleks see täna vaid nii, siis meie teed oleksid tõenäoliselt veel paremini korras ja me saaksime veel rohkem investeerida," ütles Sauk.

"Aga see seoti mõni aasta tagasi riigieelarves lahti ja enam ei ole kütuseaktsiisi laekumine sihtotstarbeliselt seotud teehoiuga. Aga me alati peame diskussiooni ja räägime nii riigikoguga kui ka valitsusega, näidates, et tegelikult on rahastusvajadus oluliselt suurem, kui täna on meile eraldatud," lisas ta.

Riigikogu kiitis 2014. aasta suvel heaks valitsuse algatatud teeseaduse muutmise seaduse, millega sidus teehoiu rahastamine lahti kütuseaktsiisi laekumisest.