"Siin on kolm suuremat faktorit. Kiputakse ainult ühte vaatama. Üks on kindlasti Süüria, mis võimendab riske Venemaa ja ülejäänud lääneriikide vahel. Kaks teist asja, millest ei ole nii palju räägitud, on lääneriikide sanktsioonid Venemaa vastu ja Saudi Araabia ja Jeemeni omavaheline konflikt," selgitas LHV Varahalduse fondijuht Joel Kukemelk "Aktuaalsele kaamerale".

Tema hinnangul nafta hinna kasv pigem ei jätku. "Me täna oleme ikka olukorras, kus OPEC on naftapakkumist turul piiramas. /.../ See tootmiskärbe lõpeb selle aasta algusega ära, aga kui hind peaks rohkem tõusma, siis eks nad võivad hakata varem seda kärbet vähendama," ütles ta.

Alexela juhatuse liige Alan Vaht leiab samas, et OPEC soovib pigem tootmispiirangutega jätkata ning nafta võib veelgi kallineda.

"Sooviks on OPEC-il Saudi Araabia eestvedamisel naftakärbet veel edasi pikendada ja selle asja eesmärk on Saudi Araabial tuua riikliku naftafirma aktsiad börsile ja selleks on vaja kõrgemaid kütusehindu," selgitas Vaht.

Tema sõnul ei ole vaja palju, et bensiini hind kerkiks lähikuudel 1,4 euroni liitri eest.

"Barreli hinnas see tähendab kuskil kuus-seitse dollarit tonnist. /.../ Piisab sellest, kui pinge eskaleerub. Piisab sellest, kui USA peaks mitte pikendama Iraanile tehtud leevendusi naftaembargo osas," ütles Vaht.