Kokku kulutasid Euroopa Liidu 28 liikmesriiki ülemöödunud aastal kaitsevaldkonnas 200 miljardit eurot, mis on 1,3 protsenti ühenduse summaarsest koguproduktist, selgub reedel avaldatud Eurostati andmetest.

Suhteliselt kõige suuremad kaitsekulud olid Eestil, millele järgnesid Kreeka 2,1 protsendi ja Ühendkuningriik 2 protsendiga SKP-st. Kõige vähem kulutasid kaitsele Iirimaa ja Luksemburg, mille kaitsekulud olid vastavalt 0,3 protsenti, 0,4 protsenti ning Malta ja Austria, mille mõlema kaitsekulud olid 0,6 protsenti SKP-st.

Absoluutarvudes oli suurim kaitsevaldkonna kulutaja Ühendkuningriik 47 miljardi euroga, järgnesid Prantsusmaa 41 miljardi, Saksamaa 33 miljardi ja Itaalia 22 miljardi euroga. Kokku andsid need neli riiki 71 protsenti EL-i riikide kaitsekuludest.

Kui kaitsevaldkonnale kulutasid Euroopa Liidu riigid 2016. aastal kokku 1,3 protsenti SKP-st, siis sotsiaalvaldkonnale 19,1 protsenti, tervishoiule 7,1 protsenti, haridusele 4,7 protsenti. Kaitsekuludest väiksemad olid keskmised kulud puhkemajandusele, kultuurile ja religioonile - 1 protsent, keskkonnakaitsele - 0,7 protsenti või sotsiaalmajutusele - 0,6 protsenti GDP-st, märgib Eurostat.