Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Riigikaitse saab nelja aasta jooksul 2,4 miljardit eurot

Jalaväe lahingumasin CV9035 lahinglaskmisel.
Jalaväe lahingumasin CV9035 lahinglaskmisel. Autor/allikas: Ardi Hallismaa/mil.ee

Riigieelarve strateegia kohaselt eraldatakse kaitsele järgmisel neljal aastal kokku 2,4 miljardit eurot, mis võimaldab kaitseministeeriumi teatel hoida kaitsekulu püsivalt üle kahe protsendi sisemajanduse kogutoodangust.

Lisaks kahele protsendile rahastab valitsus eraldi täies mahus liitlaste vastuvõtuga seotud kulutusi.

"Kui vaatame enda ümber toimuvat, Süüriat ja Ukrainat, ja eriti õppusi Zapad, siis pole kahtlust, et iga riigikaitseks kasutatav euro on ülioluline," ütles kaitseminister Jüri Luik.

Valitsus alustab 2021. aastal ka uut kaitseinvesteeringute programmi laskemoona soetamiseks. Praeguse ja tulevase programmiga hangitakse aastatel 2018-2022 kokku 100 miljoni euro eest suurekaliibrilist laskemoona tankitõrjesüsteemidele, õhutõrjesüsteemidele, suurtükkidele ning miinipildujatele.

Kaitseväelaste töötasu otsustati tõsta selliselt, et tegevväelaste keskmine palk ületaks 30 protsendi võrra Eesti keskmist palka.

Luik tõstis eraldi esile kaitseväe käsirelvade uuendamist, 1. jalaväebrigaadi relvastamist lahingumasinatega ning liikursuurtükkide programmi alustamist.
Tähelepanuväärsed on ka Lõuna-Eestis paikneva 2. jalaväebrigaadi ja maakaitsestruktuuri transpordivahendite soetamine ning investeeringud mereseiresse ja miinilaevade moderniseerimisse.

Riigieelarvest panustatakse ka veteranipoliitikasse ja Kaitseliidu tegevuse tõhustamisse.

Toimetaja: Karin Koppel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: