Lisaks kahele protsendile rahastab valitsus eraldi täies mahus liitlaste vastuvõtuga seotud kulutusi.

"Kui vaatame enda ümber toimuvat, Süüriat ja Ukrainat, ja eriti õppusi Zapad, siis pole kahtlust, et iga riigikaitseks kasutatav euro on ülioluline," ütles kaitseminister Jüri Luik.

Valitsus alustab 2021. aastal ka uut kaitseinvesteeringute programmi laskemoona soetamiseks. Praeguse ja tulevase programmiga hangitakse aastatel 2018-2022 kokku 100 miljoni euro eest suurekaliibrilist laskemoona tankitõrjesüsteemidele, õhutõrjesüsteemidele, suurtükkidele ning miinipildujatele.

Kaitseväelaste töötasu otsustati tõsta selliselt, et tegevväelaste keskmine palk ületaks 30 protsendi võrra Eesti keskmist palka.

Luik tõstis eraldi esile kaitseväe käsirelvade uuendamist, 1. jalaväebrigaadi relvastamist lahingumasinatega ning liikursuurtükkide programmi alustamist.
Tähelepanuväärsed on ka Lõuna-Eestis paikneva 2. jalaväebrigaadi ja maakaitsestruktuuri transpordivahendite soetamine ning investeeringud mereseiresse ja miinilaevade moderniseerimisse.

Riigieelarvest panustatakse ka veteranipoliitikasse ja Kaitseliidu tegevuse tõhustamisse.