Minister kordas USA presidendi Donald Trumpi nõuet, et Euroopa riigid peavad suurendama oma kaitsekulutusi ja seekaudu vähendama alliansi suurima liikmesriigi USA koormat.

2014. aasta septembris Walesis toimunud NATO tippkohtumisel ütlesid liikmesriigid, et tõstavad 2024. aastaks oma kaitsekulutused kahe protsendini sisemajanduse kogutoodangust (SKT).

Pompeo heitis otseselt Saksamaale ette, et riik ei kuluta kaitsele piisavalt.

Vastuseks küsimusele, kas Saksamaa teeb piisavalt kahe protsendi sihi täitmiseks, vastas Pompeo: "Ei. Nad peaksid täitma eesmärgid, millega nad on nõustunud."

"Euroopa riigid peavad kandma vajaminevaid vastutusi oma julgeolekus ning rääkima oma kaaskodanikele, miks on kriitiliselt tähtis täita nende kohustusi kaitsekulutustes," ütles Pompeo pärast NATO välisministrite kohtumist Brüsselis.

Kõrge USA ametniku sõnul kulutab Saksamaa kaitsele 1,24 protsenti SKT-st ja kavatseb selle 2021. aastaks tõsta 1,25 protsendile.

Pompeo tegi avalduse ajal, kui Trump kohtub Valges Majas Saksa kantsleri Angela Merkeliga.

Eesti välisministri Sven Mikseri hinnangul on Pompeo saabumine kohtumisele oma ametiaja esimestel tundidel tugev sõnum.

"Ma usun, et tema saabumine oma ametiaja esimestel tundidel NATO välisministrite kohtumisele on tugev sõnum, et Pompeo välisministrina väärtustab allianssi ja liitlassuhteid. Kui vaadata tema varasemat tegevust, siis ta on olnud väga tugevatel positsioonidel, mis puudutab vajadust vastu seista Venemaa poolsele survele ja provokatsioonidele. Ma usun, et seda suunda ta jätkab ka välisministrina," kommenteeris Mikser "Aktuaalsele kaamerale".

Stoltenberg: vaja on tugevamaid vahendeid hübriidohtude vastu

Brüsselisse saabunud NATO välisministrite tööpäev algas Venemaa aruteluga, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kuidas tulla toime olukorraga, kui rünnakud toimuvad allpool artikkel 5 lävendit, aga nõuavad ühtset vastust? See on tänane peateema," ütles Suurbritannia välisminister Boris Johnson kohtumisele saabudes.

"Näeme üha rohkem katseid hirmutada ja destabiliseerida. Sealhulgas küberrünnakuid, katseid õõnestada meie demokraatlikke institutsioone, valeinfot ja propagandat ja isegi keemiarelvade kasutamist Salisburys. Me jätkuvalt näitame solidaarsust ja kindlameelsust. Peame veelgi tugevdama oma vastupidavust ja peame välja arendama tugevamad vahendid hübriidohtudega tegelemiseks," kõneles NATO peasekretär Jens Stoltenberg.

Mikser: NATO välisministrid kinnitasid atlandiüleste suhete tähtsust

Brüsselis toimus reedel NATO välisministrite kohtumine. Minister Sven Mikseri sõnul keskenduti kohtumisel suhetele Venemaaga, olukorrale Afganistanis, stabiilsuse toetamisele NATO lõunasuunal ning NATO avatud uste poliitikale eelseisva NATO tippkohtumise valguses. 

"Tegime sisulisi ettevalmistusi NATO juulikuiseks tippkohtumiseks. Mul on hea meel, et kohtumisel osales ka värskelt ametisse asunud USA uus välisminister Mike Pompeo, kellega koos rõhutasime atlandiülese liitlassuhte tähtsust," sõnas Mikser.

Kohtumise alguses arutati NATO suhteid Venemaaga. "Suhete osas Venemaaga ei ole muutust ette näha. Kuni säilivad sügavad erimeelsused Venemaaga Ukraina ja Euroopa julgeoleku küsimustes, jääb kehtima senine põhimõte, et praktiline koostöö NATO-Vene Nõukogu raames on külmutatud," selgitas Mikser.

Kohtumisel kinnitati NATO pikaajalist pühendumist Afganistanile, sealhulgas püsiva poliitilise lahenduse otsingute toetamisele.

NATO-le lõunasuunast lähtuvate ohtude arutelul rõhutas Mikser, et stabiilsuse tagamiseks lõunanaabruses on vajalik NATO tihe koostöö Euroopa Liiduga.

Välisminister rõhutas, et NATO avatud uste poliitika jätkamine aitab suurendada julgeolekut, heaolu ning õigusriiklusele tuginevat väärtusruumi.

"Liitumisperspektiiv annab olulise tõuke siseriiklike reformide läbiviimiseks ning aitab kaasa demokraatia, õigusriigi põhimõtete ja ühiste väärtuste tugevnemisele," lisas Mikser.