Merkel oli varem Saksamaa relvajõudude konverentsil lubanud, et jõuab sihtmärgini, kuid kaitseminister Ursula von der Leyen teatas nüüd, et Saksamaa ei suuda täita 2024. aasta tähtaega, millele kirjutas alla NATO Walesi tippkohtumisel 2014. aastal.

NATO eesmärk, et kõik 28 liikmesriiki kulutaksid kaks protsenti oma SKTst, pole "mingi fetiš" ning selle täitmata jätmine "tõstab küsimuse Saksamaa tõsiseltvõetavusest," ütles Saksamaa kantsler Berliinis toimunud konverentsil. Ilmselt kõlavad kantsleri sõnad õõnsatena Washingtonis, kus president Donald Trump hurjutab pidevalt liitlasi, kes kulutavad ühiskaitsele oluliselt vähem kui USA, kirjutab The Times.

Saksamaa valitsused on järjest keeldunud raha kaitsevaldkonda suunamast, kuna valijad ei pea seda niivõrd oluliseks. "Me tahame jääda oma liitlaste jaoks usaldusväärseks partneriks. Me jõudsime oma kaitsekulutustega madalseisu 2015. aastal 1,1 protsendiga SKTst," ütles Von der Leyen. "Järgmisel, 2019. aastal jõuame ilmselt 1,3 protsendini. Ja me anname NATO tippkohtumisel Brüsselis teada, et me tahame tõsta kaitsekulutused 1,5 protsendini 2025. aastaks."

Kaitse-erimeelsused koalitsioonis

Merkel on ammu rõhutanud, et Saksamaa peab oma eesmärki täitma, aga pärast nõrgenenud positsiooni septembrikuiste valimiste järel pole ta suutnud veenda oma sotsiaaldemokraatidest koalitsioonipartnereid kaitsekulusid prioriteediks tõstma.

Sotsiaaldemokraadid said valitsuskoalitsioonis enda juhtida rahandusministeeriumi ning rahandusminister Olaf Scholz seab sel kuul paika plaanid järgmiseks neljaks aastaks. Need plaanid ei tõsta kaitsekulutusi üle 1,3 protsendi. Saksamaa kaitse-eelarve tõuseb ministri sõnul järgmisel aastal umbes 41,5 miljardi euroni, mis on umbes 1,28 protsenti SKTst, ning jääb sellisele tasemele tulevateks aastateks, ütles Scholz.

Kaitseminister esitas plaanide peale ametliku kaebuse, kuna hiljuti on ilmnenud tõsiseid puudusi Saksamaa sõjatehnikas. Ükski Saksa mereväe kuuest allveelaevast pole lahinguvalmis, ainult üheksa 15st väidetavalt aktiivsest sõjalaevast on täielikult teenistusvalmid ning 95 tanki 244st on töövõimelised. Veebruaris lekitatud aruande järgi oli tankiüksus NATO õppusel kasutanud värvitud luuavart püssitoru asemel.

Ainult viis riiki täidavad NATO kaitsekulutuste eesmärki: USA (3,57 protsenti), Kreeka (2,36 protsenti), Suurbritannia (2,12 protsenti), Eesti (2,08 protsenti) ja Poola (1,99 protsenti). Saksamaa on 28 riigist 17. kohal 1,24 protsendiga.