Mikser ütles, et 16. juulil Helsingis aset leidval Trumpi ja Putini kohtumisel on kindlad kolm teemat: Ukraina konflikt (sh Krimmi annekteerimine ja sõjategevus Ida-Ukrainas), Süüria olukord ja sellega üsna otse seotud Iraani küsimus ning Venemaa sekkumine Lääneriikide demokraatilikesse valimistesse.

"Kas nendel teemadel on võimalik loota nüüd mingisugust Venemaa-poolset konstruktiivset sammu, ma ei oleks selles osas ülearu optimistlik," ütles Mikser "Aktuaalse kaamera" stuudiointervjuus.

Mikser tõi esile, et julgeolekuküsimustes on USA olnud väga järjepidev ning sammud Venemaa agressiooni vastu Ukrainas on olnud väga selged ja jõulised ning Venemaa-suunaline sanktsioonipoliitika Euroopa Liidust karmimadki.

"On selge, et ilma Venemaa-poolsete konstruktiivsete sammudeta mingisugust muutust Lääne poliitikas, sealhulgas Ameerika Ühendriikide poliitikas ei tule," toonitas välisminister. "Kindlasti otsitakse viise, kuidas neid kuhjunud pingeid leevendada, aga see ei saa kindlasti sündima mingisuguste Ameerika Ühendriikide või siis laiemalt Lääneriikide ühepoolse järeleandmisena."

Mikser jäi selle juurde, et USA on Eesti kõige olulisem liitlane, kel on maailmas enim mõjuvõimu, mistõttu ei saa seda pidada liigseks sõltuvuseks nende toest.

"Tegemist on majanduslikult kõige mõjukama jõuga maailmas ja sõjaliselt absoluutselt kõige võimekama liitlasega, nii et kindlasti maailma julgeolekuolukorra stabiilsus olulisel määral sõltub Ameerika Ühendriikidest ja ma arvan, et meie liitlassuhe ei saa kunagi olla liiga tugev," arutles välisminister. "Tegemist on erakordselt lähedase, erakordselt olulise suhtega, aga ma arvan, et me ei ole liiga suures sõltuvuses Ameerika Ühendriikidest. Ameerika Ühendriikidel on lihtsalt maailmas sedavõrd oluline kaal."