Otseülekanne Eesti välispoliitika võtmeküsimustest ({{commentsTotal}})

Euroopa parlamendi liikmete debatt 2017. aasta arvamusfestivalil.
Euroopa parlamendi liikmete debatt 2017. aasta arvamusfestivalil. Autor/allikas: Rain Kooli/ERR

Kuhu on liikumas idapartnerlus, millised on Eesti võimalused pääseda ÜRO julgeolekunõukogu liikmeks ja kui demokraatlik on välispoliitiliste otsuste tegemine? Nendel küsimustele otsitakse vastuseid Arvamusfestivali välispoliitika alal. ERR.ee näitab arutelude otsepilti.

Arvamusfestivali välispoliitika alal algavad arutelud kell 13. Päeva avab arutelu "Idapartnerlus, quo vadis?". Eesti jaoks oluline Euroopa Liidu idapartnerluse programm hõlmab kuut riiki – Gruusiat, Moldovat, Ukrainat, Armeeniat, Asebaidzaani ja Valgevenet. Eesti on programmi kaudu nende riikide arengule palju kaasa aidanud, mistõttu on oluline vaadata juba tehtule ja veel tehtavale kriitiliselt otsa.

Arutelu juhib Johan Skytte poliitikauuringute instituudi juhataja Kristiina Tõnnisson. Osalevad välisminister Sven Mikser, riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees Jaak Madison ja riigikogu saadikudViktoria Ladõnskaja-Kubits ja Eerik-Niiles Kross.

Kell 15.00 räägitakse ÜRO julgeolekunõukogu kampaania valguses Eesti välispoliitilistest võimalustest maailmas. Eesti on kandidaat ÜRO julgeolekunõukogu mitte-alalise liikme kohale aastateks 2020-2021. Valituks osutumiseks vajalike häälte saamiseks tuleb teha kampaaniat. Mida on Eestil julgeolekunõukogule pakkuda, mida on meil riigina sellest positsioonist saada? Miks on ELi ja Lääne orientatsiooniga riikide liikmeks olemine oluline?

Paneeli modereerib Daniel Erik Schaer. Osalevad President Kersti Kaljulaid, Euroopa Parlamendi saadik Urmas Paet, riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ja riigikogu liige Mart Nutt.

16.15 algab rahvusvaheliste suhete ringi (RSR) korraldatud arutelu, kus küsitakse kas välispoliitiliste otsuste tegemine peaks olema demokraatlikum.

Demokraatlikes riikides vahetuvad valitsused pidevalt, ent välispoliitikat mõjutavad sisepoliitilised tõmbetuuled vähe. Valdavalt tehakse otsuseid kitsas ringis ning parlamenti, rääkimata laiemast avalikkusest, kaasatakse harva või piiratud ulatuses. Eestis on referendumit nõutud näiteks seoses Eesti-Vene piirilepinguga ja pagulaspoliitikaga. Sarnased rahvaküsitlused teistes riikides on selguse asemel külvanud juurde segadust. Kas välispoliitilikas on demokraatia defitsiit?

Arutelu modereerib Triin Toimetaja ja oma sõna ütlevad sekka Lauri Mälksoo, Andres Herkel, Lauri Tankler, Juhan Lepassaar ning väitlejad Anniki Mikelsaar ja Triinu Jõgi

 

Toimetaja: Allan Rajavee



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: