Nelja riigi peaministrid arutasid Euroopa Liidu ja Iisraeli suhteid, julgeolekuolukorda Lähis-Idas ja Läänemere piirkonnas ning Venemaa tegevust Euroopa Liidu naabruses.

Pikemalt arutasid peaministrid võitlust terrorismiga, aga ka koostööd küberjulgeolekus ning valeinfoga toimetulekut.

"Terrorism on üleilmne, see ohustab meid kõiki ning peame koos selle vastu võitlema. On selge, et rünnakute eest pole ükski riik lõpuni kaitstud. Seetõttu panustab Eesti operatsiooni Barkhane Malis ning Eesti kaitseväelased on Iraagis ja Afganistanis," ütles Ratas pressiteates.

Netanyahu kiitis Leedut, Lätit ja Eestit Iisraeli toetava käitumise eest Euroopa Liidus. Netanyahu sõnul mõistab Euroopa Liit institutsioonina tihtipeale Iisraeli valesti, mistõttu on Iisraeli ja Brüsseli vahel tugevaid pingeid. Netanyahu kritiseeris ka Euroopa Liidu äsjast rahaeraldist Iraanile.

"Ma arvan, et EL-i eilne otsus anda Iraanile 18 miljonit eurot on suur viga. See on nagu mürgitablett Iraani rahvale ja pingutustele katkestada Iraani agressioon piirkonnas ja terror piirkonnast kaugemalgi. Iraan püüdis korraldada terrorirünnaku Euroopa pinnal kõigest paari nädala eest, kui Iraani välisminister pidas kohtumisi Euroopa riigijuhtidega," kõneles Netanyahu kohtumisel.

Ratas kinnitas Iisraeli peaministrile, et Euroopa Liit Iraani tegevust ei poolda.

"Iraani osas ütlesin mina seda, et Eesti ega Euroopa Liit ei toeta Iraani tegevust regioonis ja Eesti ja Euroopa Liit teeb kõik endast oleneva, et tagada, et Iraan ei arendaks tuumarelva," ütles Ratas "Aktuaalsele kaamerale".

Ratas märkis kohtumisel, et Iisraeli valitsusjuht on alati oodatud Eestisse. Seni ei ole ükski Iisraeli peaminister Eestit külastanud. 2005. aastal tegi president Moshe Katzav Eestisse riigivisiidi.

Eesti valitsusjuhtidest on Iisraeli külastanud Juhan Parts 2004. aastal ja Andrus Ansip 2012. aastal, president Toomas Hendrik Ilves tegi sinna riigivisiidi 2010. aastal.