USA president Donald Trump on öelnud, et Iraani ei rünnata enne 3. novembril toimuvaid vahevalimisi. Samal ajal on ta ähvardanud, et kui Teheran oma käitumist kiiresti ei muuda, viivad USA ja Iisrael sõjalise operatsiooni peagi lõpule.

USA saadab piirkonda veel ka ühe lennukikandja, Iisrael aga hoiatas, et on koostanud plaanid võimalikeks uuteks rünnakuteks. Samuti on USA õhurünnakute ohu tõttu viinud osa oma vägedest Lähis-Ida baasidest mujale. USA välisministeerium käskis samal ajal riigiametnikel ja nende pereliikmetel Saudi Araabiast lahkuda, vahendas The Wall Street Journal.

Mitmed vaatlejad viitavad, et praegune olukord meenutab sündmusi, mis eelnesid 28. veebruaril alanud USA ja Iisraeli rünnakutele Iraani vastu. Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu on ka avalikult nõudnud Iraani vastu suunatud rünnakute taastamist. 

Allikate teatel on Iisrael koostanud ka uue sihtmärkide nimekirja. Trump on vähemalt seni uute rünnakute alustamise vastu olnud. Piirkonna ametnikud viitasid aga Trumpi viimastele ähvardustele ja kinnitasid, et võtavad olukorra eskaleerumise ohtu tõsiselt.

Diplomaatilised kõnelused on aga mitu kuud olnud ummikus. USA nõuab Iraanilt läbirääkimisi tuumaprogrammi üle, samal ajal kui Teheran soovib keskenduda Hormuzi väina taasavamisele. 

Iraani kontroll Hormuzi väina üle nõrgeneb ning Lähis-Ida naftaeksport näitab taastumise märke. Andmefirma Kpleri teatel on Iraani Aasia vetes asuvad naftavarud täielikult ammendunud. Kpleri analüütiku Homayoun Falakshahi hinnangul moodustab naftamüük umbes 30–40 protsenti Iraani valitsuse tuludest.

Samal ajal on Iraani liitlased Jeemeni huthi mässulised korraldanud Saudi Araabias asuvate energiarajatiste ja lennujaamade vastu terve rea raketi- ja droonirünnakuid.

Iraani välisminister Abbas Araghchi kirjutas samas ajalehes Financial Times avaldatud arvamusloos, et Teheran on valmis läbirääkimisteks vaid juhul, kui USA loobub sõjalise jõu kasutamise võimalusest. Samuti on Iraan ähvardanud võimalike rünnakute korral vastata kogu piirkonnas, sealhulgas rünnata Pärsia lahe riikide energiataristut ja USA sõjaväebaase.