Samas on Netanyahu, kes on olnud Iisraeli juht kokku 19 aastat ja on riigi kõige kauem ametis olnud peaminister, osutunud erakordselt vastupidavaks poliitikuks, tõdes uudisteagentuur Reuters. Natsionalistlik poliitika on Iisraelis üha tugevamalt kanda kinnitanud ning riigi killustunud poliitiline süsteem võib anda Netanyahule valitsuse moodustamisel eelise.

Arvamusküsitlused näitavad tasavägist võistlust Netanyahu erakonna Likud ja selle parempoolsete liitlaste ning rivaalitseva liidu vahel, mida juhib endine Iisraeli relvajõudude kindralstaabi ülem ja jõulise julgeolekupoliitika pooldaja Gadi Eisenkot. Eisenkotil on toetajaid nii parempoolsete kui ka tsentristide seas.

Netanyahu on valimiskampaanias rõhutanud oma juhirolli sõja ajal ning liitu USA presidendi Donald Trumpiga, kes on talle toetust avaldanud ja ühinenud Iisraeliga sõjategevuses Iraani vastu. Netanyahu ütles pühapäeval, et Trump on valmis taas tegutsema, et Iraanist lähtuv oht lõplikult kõrvaldada, kuid ainult juhul, kui Netanyahu jääb võimule.

Eisenkot on Netanyahut süüdistanud hirmutamisele, valedele ja ähvardustele tuginevas kampaanias. Ta ütles, et on kindel Trumpi valmisolekus teha täielikku koostööd iga juhiga, kelle Iisraeli rahvas valib.

Netanyahu võib valitsuse moodustamiseks taas vajada paremäärmuslaste Itamar Ben-Gviri ja Bezalel Smotrichi toetust. Mõlemat on süüdistatud palestiinlaste vastu suunatud vägivalla õhutamises ja mõned lääneriigid on neile kehtestanud sanktsioonid. Samal ajal on Ben-Gviri erakonna Juudi Võim (Otzma Yehudit) toetus arvamusküsitlustes kasvanud.

Ei Netanyahul ega Eisenkotil ole selget teed võimule. Kui kumbki ei suuda moodustada 120-kohalises parlamendis enamuskoalitsiooni, võib Netanyahu jätkata ajutise peaministrina kuni järgmiste valimisteni, mis toimuvad järgmisel aastal.

Valimised annavad hinnangu valitsusele 7. oktoobri rünnaku järel

Valimised toimuvad pärast üht Iisraeli kõige rahutumat perioodi alates riigi asutamisest 1948. aastal. Seda on kujundanud 2023. aasta 7. oktoobril toimunud Hamasi rünnakute põhjustatud trauma, sellele järgnenud Iisraeli sõjaline pealetung Gaza sektoris ning sügavad sisepoliitilised lõhed seoses Netanyahu parempoolse valitsuse poliitikaga.

Paljudele Netanyahu vastastele on valimiste keskne küsimus vastutuse võtmine 7. oktoobri julgeolekualaste läbikukkumiste eest, sest see oli Iisraeli ajaloo ohvriterohkeim päev.

Haridusministeeriumi töötaja ja Eisenkoti toetaja Mali Hajaj ütles uudisteagentuurile Reuters, et kõige tähtsam on riikliku uurimiskomisjoni loomine, sest just sellest algab meie tervenemine.

Lisa Tortor avaldas lootust, et Netanyahu lahkub ametist ning moodustatakse uus valitsus, mis hakkab parandama kahju, mida Bibi (see on Netanyahu hüüdnimi - toim.) on tema sõnul tekitanud juutidele kogu maailmas, Iisraelile ja riigi mainele.

18-aastane Likudi toetaja Nof Gabay lükkas aga tagasi väite, et Netanyahu on 7. oktoobri sündmustes süüdi, ning nimetas teda Iisraeli riigi jaoks õigeks inimeseks. "Netanyahu juhtis sõda parimal võimalikul viisil," ütles Gabay.

Iisraeli sõjaaegne tegevus

Iisrael purustas suure osa Gazast sõjalise pealetungi käigus, mida ta alustas pärast 7. oktoobri 2023. aasta rünnakuid. Hamasi juhitud relvarühmitused tapsid toona 1200 inimest ja võtsid 251 inimest pantvangi. Palestiinlaste tervishoiuasutuste andmetel on Iisraeli rünnakutes Gaza sektoris nüüdseks hukkunud 74 000 inimest.

Iisrael andis ränki lööke ka Iraani toetatavale Hezbollah'le Liibanonis ning vahetas Iraaniga rünnakuid. Sellele järgnes 2025. aastal 12 päeva kestnud õhukampaania Iraani tuumarajatiste vastu ning tänavune USA ja Iisraeli ühisoperatsioon Iraani vastu.

Eisenkoti sõnul peab Iisraeli järgmine valitsus takistama Iraanil sõjalise tuumavõimekuse saavutamist. Seda tuleks teha kas jõuga või kokkuleppe abil, näiteks USA toetatud diplomaatilise lahenduse kaudu.

Koalitsiooni moodustamise keeruline matemaatika

Nagu peaaegu kõik Iisraeli juutide juhitud erakonnad, on ka Eisenkot vastu kahe riigi lahendusele, mis on olnud palestiinlastega peetavate rahuläbirääkimiste aluseks aastakümneid.

Samas on ta kritiseerinud juudi asunike vägivalda palestiinlaste vastu Iisraeli okupeeritud Jordani jõe läänekaldal. Selline vägivald on alates 2023. aastast sagenenud ning pingestanud Iisraeli suhteid lääneriikidega. Eisenkot on vastu ka Netanyahu paremäärmuslikele koalitsioonipartneritele Ben-Gvirile ja Smotrichile.

Mõnes Likudi traditsioonilises kantsis käivad pettunud valijad ukselt uksele, et veenda inimesi Netanyahule mitte häält andma. Osa valijaid on temast eemaldunud ka pikaajalise kohtuprotsessi tõttu, milles Netanyahut süüdistatakse korruptsioonis, mida ta eitab.

Iisraeli araablaste vähemuse suur valimisaktiivsus võib kallutada keerulise koalitsioonimatemaatika Eisenkoti kasuks. Need inimesed on Iisraeli kodanikud, kuid päritolult palestiinlased.

Ehkki Eisenkot on välistanud koalitsiooni moodustamise araablaste erakondadega, viidates ühiste väärtuste puudumisele, näevad analüütikud võimalust, et need parteid toetavad tema juhitavat vähemusvalitsust, et tagada Netanyahu võimult kõrvaldamine.

"Minu arvamus on, et ükskõik kumb pool peale jääb, on tema enamus napp. Ülekaalukat võitu ei tule," ütles Iisraeli poliitikaanalüütik Amotz Asa-El Shalom Hartmani instituudist.

Valimisjaoskonnad Iisraelis avati kell seitse hommikul (Eesti aja järgi kell kaheksa) ning hääletamine lõpeb kell kümme õhtul (Eesti aja järgi kell 23). Iisraeli keskvalimiskomisjoni andmetel on hääleõigus 7,3 miljonil iisraellasel, kellest ligikaudu 330 000 saab valimistel osaleda esimest korda.