Tallinna lastehaigla, mille ühes tiivas tegutseb laste vaimse tervise keskus, ei kujuta oma igapäevast tööd psühholoogide panuseta ettegi. Kuigi ka nende osutavat teenust rahastab haigekassa, ei kuulu kliinilised psühholoogid ega logopeedid tervishoiu erispetsialistide hulka, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"On tekkinud selline kummaline olukord, et tervishoiuteenuste osutajad ei ole kaetud kollektiivlepinguga, mis meie seisukohast oleks õiglane ja ootuspärane. Meie oleme huvitatud sellest, et kliiniliste psühholoogide ja logopeedide miinimupalk seotaks üldarsti palgaga kollektiivleppes ja see võiks olla vähemalt 90 protsenti üldarsti miinimumtunnitasust," selgitas Tallinna lastehaigla kliiniline psühholoog Triinu Tänavsuu.

Sama meelt on ka tööandja ehk Tallinna lastehaigla. Haigla juht Katrin Luts selgitas, et püshholoogide ja logopeedide palga sidumine arsti palgaga teeks palgaläbirääkimised haiglas lihtsamaks.

Viimastel aastatel on olnud selline olukord, kus haigekassa rahastatavas teenuses on tõusnud küll arstide, õdede ja hooldajate palgakomponent, ent näiteks kliiniliste psühholoogide palgakomponent mitte.

"Tööandja seisukohalt poleks nendel erialadel üldse alust palka tõsta. Konkeetselt lastehaiglas me oleme püüdnud neid sellel lainel kaasas hoida, aga see muutub üha raskemaks," ütles Luts.

Kliinilised psühholoogid asutasid kolmapäeval oma õiguste kaitseks kutseliidu, millega on liitunud 158 kutsega spetsialistist juba ligi 100 inimest. Logopeede töötab Eesti tervishoiusüsteemis 82.