Eestis on tekkinud suur logopeedide põud ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Kui tavaliselt tuuakse töötegijate põuast rääkides välja IT-spetsialistide nappus, siis viimane töötukassa tehtud tööjõuvajaduse uuring näitab, et Eestis on tekkinud suur logopeedide kriis. Omajagu aga on juba neid IT-i mehi, kes endale tööd ei leia, sest oskused on kasinad, kuid palgasoov kõrge.

"Kõige suurem puudujääk üle-eestiliselt on eripedagoogidest, logopeedidest ja IT-valdkonna kesk- ja kõrgastme spetsialistidest, võib-olla mõnevõrra üllatuslikult ka rahvusvaheliste vedude autojuhtidest," rääkis töötukassa teenusejuht Livia Laas.   

Ühest küljest on tööd otsivaid autojuhte palju, samas on firmad hädas roolikeerajate leidmisega, sest sageli ei ole juhid nõus sõitma välismaal. Ka ei meelita pikad sõidud juhte, sest tööaeg on ebastandardne ning selline töörütm hakkab tervisele.

Laasi sõnul on näha, et vajadus erialaspetsialistide järele kasvab, sest aina enam vajavad koolid ja lasteaiad nii logopeede kui ka eripedagooge. Samal ajal hakkavad senised töötajad pensionile jääma ning uusi selle ameti pidajaid ei tule piisavalt juurde.

Eesti logopeedide ühingu eestseisuse vanema Siiri Klissi sõnul on logopeedide nappuse üheks põhjuseks riigi poliitika suunata võimalikult palju erivajadusega lapsi tavakoolidesse.

Ta peab õigeks põhimõtet, et sellised lapsed õpivad kodulähedases koolis, kuid seda ellu viies unustas riik ära, et sel juhul on koolidesse vaja ka rohkem tugispetsialiste, sh logopeede.

Neid aga napib, sest aastaid oli riiklik koolitustellimus väike. Nüüd on logopeedide põud kasvanud nii suureks, et haridusministeerium eraldas kolmeks aastaks lisaraha nende koolitamiseks. Tänu sellele võtab Tartu Ülikool tänavu vastu pea poole rohkem tudengeid. "Tõenäoliselt on saadud  aru, et asi on väga hapu ja nüüd tuleb seda auku lappida," lisas ta. Aga vajadus uute logopeedide järele ei kao, sest abivajajaid on aina enam ning probleemid keerulisemad.

Kui arste, kooliõpetajaid ja tarkvaraarendajaid napib, siis tööd on raske leida kontoriinimestel ehk sekretäridel, raamatupidajatel, aga ka juhtivametnikel. Mõnevõrra üllatusena selgus seekord, et ka IT-sektoris on madalama tasemega töötajaid liiast.

"Inimesed ei taha päris kõrgtaseme peale minna õppima, tahetakse teha sellist lihtsat IT-tööd, aga selle töö tegijaid on pigem üle," selgitas töötukassa teenusejuht Livia Laas. Neil teeb tööleidmise keerulisemaks ka liiga suur palgasoov, sest meediast on jäänud mulje, et IT-sektoris ongi väga kõrged palgad.

Esimest korda hindas töötukassa lühiajalist (12 kuud) tööjõuvajadust 2016. aasta sügisel ja toona oli töötajaid rohkem kui töökohti 21 ametialal, tänavu oli selliseid ameteid kõigest seitse.

Oluliselt on aastatega kasvanud nende ametialade loetelu, kus on töötajatest suur puudus. Kui 2016 oli selliseid ameteid 40, siis tänavu kevadel juba 86.

Seetõttu on tööandjad Laasi sõnul valmis aina enam pingutama, näiteks pakutakse paindlikku tööaega, aga ka transporti tööle neis piirkondades, kus on probleeme ühistranspordiga. Ka ollakse valmis ise töötajaid välja õpetama, kui tulijal on kindel soov seda tööd teha.

"Tööandjad on aru saanud, et tänasel päeval ei saa nii, et inimene tuleb ja oma eelmiste teadmiste põhjal jääb sellele töökohale. Neid on vaja edasi õpetada, koolitada," sõnas teenusejuht.

Töötukassa pressiesindaja Lauri Kooli sõnul on praegu kõige suuremad käärid tööjõuturul kokkadega. Amet on justkui populaarne, mitmed telesaated propageerivad seda, aga kokaks õppinud inimesed seda tööd teha ei taha ja tööandjad on juba aastaid hädas. Peamiseks põhjuseks, miks õpitud kokaeriala ei köida, on füüsiliselt raske, vahetustega töö. Ka on kokaks õppinute palgasoov suurem kui tööandjate pakutav.

Tallinna teeninduskooli toitlustusvaldkonna juhtivõpetaja Anne Mäe sõnul ei saa öelda, et kokki vajatakse praegu märksa enam, kui koolid jõuavad välja õpetada. Tema sõnul on probleem pigem selles, et noored püsivad kokaametis väga lühikest aega, kaks kuni viis aastat. Töö on nii füüsiliselt kui ka vaimselt hästi raske. Ka on see hooajaline, sest suveks avatud terrassid ja söögikohad pakuvad tööd vaid loetud kuudeks. Samuti on peale kasvamas põlvkond, kes pole nõus toitlustusäris levinud  ümbrikupalgaga.

Tasub teada

Miks tööandjad ei leia töötajaid

Audioloogid ja logopeedid – palk ei vasta ootustele, nõutud on kvalifikatsioon, pensionile siirdub hulk selle ameti pidajaid

Rakenduste programmeerijad – vähe on kvalifitseeritud tööjõudu

Süsteemianalüütikud - vähe on kvalifitseeritud tööjõudu

Tarkvara arendajad - vähe on kvalifitseeritud tööjõudu, lisaks loodetakse suuremat palka, kui tööandjad valmis pakkuma

Tarkvara ja rakenduste mujal liigitamata arendajad ning analüütikud - vähe on kvalifitseeritud tööjõudu

Veebi- ja multimeediaarendajad - vähe on kvalifitseeritud tööjõudu, lisaks loodetakse suuremat palka, kui tööandjad valmis pakkuma

Veoautojuhid ( kaugsõidu ) – ei soovita olla kodust kaua eemal, ebastandardne tööaeg, füüsiliselt raske töö, selline töörütm hakkab tervisele

Eriarstid - pensionile siirdub hulk selle ameti pidajaid, minnakse võõrsile tööle

Kokad - palk ei vasta ootustele, vahetustega töö, füüsiliselt raske, ebakindlus – töö on hooajaline.

 

Töösoovijaid on liiga palju

Andmesisestajad – tööjõu ületootmine, populaarne töökoht

Arve- ja raamatupidamisametnikud - tööjõu ületootmine, populaarne töökoht

Juhtivametnikud – tihe konkurents

Raamatupidajad – tööjõu ületootmine

Sekretärid-asjaajajad ja sekretärid-juhiabid- tööjõu ületootmine, populaarne töökoht

 

Toimetaja: Merili Nael



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: