Kliinilised psühholoogid tahavad kutseaasta rahastamist riigieelarvest
Eesti kliiniliste psühholoogide kutseliit ja psühhiaatriakliinikute juhid nõuavad, et kliinilistele psühholoogidele omistatakse tervishoiutöötaja staatus ja et nende kutse- ehk residentuuriaastat rahastataks riigieelarvest.
Eestis on kliinilisi psühholooge ehk psühhiaatriahäiretest süvendatud teadmisi omavaid eksperte 181. Et kliiniliseks psühholoogiks saada, tuleb pärast magistrantuuri läbida ka kutseaasta, mille rahastamine jääb praegu haiglate kanda, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Oktoobri keskel tegid kliinilised psühholoogid pöördumise rahvastiku- ja sotsiaalministrile.
"Kuna meil on ikkagi kliinilise psühholoogi väljaõppega inimesi tarvis, siis praegu on võtnud selle vastutuse endale tööandjad, kes teevad seda, nagu tööandjad ka ütlesid, Eesti haigekassa rahaga. Neil tuleb maksta ka juhendaja, neil tuleb tasuda ka kursuste eest, neil tuleb maksta töötasu. See on väga suurem koorem meie tervishoiuteenuse osutajatele," selgitas Tartu ülikooli kliinilise psühholoogia osakonna juhataja Kirsti Akkermann.
Sotsiaalministeeriumi hinnangul on kliiniliste psühholoogide nõudmised igati mõistlikud ning valitsusele on esitatud ka kaks lisarahataotlust. Sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul jäi aga lisarahataotlus järgmise aasta riigieelarvest välja.
"Erinevaid taotlusi on alati oluliselt rohkem kui riigieelarves rahalisi võimalusi. Reeglina kahjuks on niimoodi, et kõik mõistlikud, põhjendatud ja ka õiged kohad alati kohe vajalikku lisaraha ei saa. Küll aga loodan jätkuvalt, et riigieelarve menetluse käigus parlamendis või hiljemalt kevadel, kui taas valitsusega hakkame riigieelarve 2021-2024 strateegiat vaatama, on võimalik vajalikud vahendid leida," rääkis Kiik.
Kliinilisi psühholooge loetakse tervishoiuteenuste osutamisel osalevateks isikuteks. Kliiniliste psühholoogide kutseliidu sõnul on osaleva isiku staatus ekpertidele solvav ja raskendab nende tööd, kuna ligipääsud vajalikele andmebaasidele on piiratud.
Tanel Kiik aga kliinilistele psühholoogidele tervishoiutöötaja staatust andma ei kiirusta, kuna tema sõnul tuleks seda veel põhjalikumalt analüüsida.
Toimetaja: Merili Nael