Kuna tervishoiuvaldkonna kollektiivlepingu läbirääkimised lõppesid tulemusteta, lahendab tekkinud töötüli riiklik lepitaja. Kolmapäeval toimunud koosolekul lepitaja juures aga lahendusele lähemale ei jõutud, sest sotsiaalminister Karmen Jolleril ei olnud taas võimalik tervishoiutöötajate ja raviasutuste liitudega kohtuda, teatasid tervishoiutöötajate liidud.

Tervisekassa järgmise aasta eelarves ei ole endiselt tervishoiutöötajate palgatõusu ette nähtud. Arstide ja õdede esindusorganisatsioonid tõid välja, et juriidiliselt ei ole riik kollektiivlepingu pool, kuid ilma riigi rahastuseta ei ole võimalik lepet sõlmida.

Sotsiaalministri kui tervishoiu korralduse ja rahastamise eest vastutaja osalemine lepitusmenetluses on liitude hinnangul hädavajalik ning nad tõid välja, et varasemad ministrid on oma valdkonna inimestega ühiselt lahendused leidnud ja kirjutanud alla koos kollektiivlepinguga sõlmitavale rahastuskokkuleppele.

Kollektiivleping puudutab üle 20 000 tervishoiutöötajat: õdesid, hooldajaid, ämmaemandaid, arste, kliinilisi psühholooge, kliinilisi logopeede, füsioterapeute, tugispetsialiste ja kiirabitöötajaid.

Meditsiinis on töökäte puudus suur juba praegu, kui palgad külmutatakse, siis võib see liidu hinnangul veelgi kasvada. Nad märkisid, et tervishoiutöötajad peavad osutama elutähtsaid teenuseid ka kriiside ja sõja ajal ning seetõttu on nende motiveerimine riiklikus tervishoiusüsteemis oluline riigi julgeoleku tagamisel.

"Täna töötab viiendik tervishoiutöötajatest mitmel ametikohal ning peamine põhjus, miks seda tehakse, on töötasu. Õed ja hooldustöötajad väärivad õiglast palka oma suure pingutuse eest – nad töötavad nii öösel kui ka nädalavahetusel ning hoolitsevad meie lähedaste eest kõige kriitilisematel hetkedel," ütles õdede liidu president Kätlin Lillemaa.

Ta lisas, et kui ülekoormusest kurnatud töötaja valdkonnast lahkub, kukub tervishoiusüsteem kokku.

Kutseliit hoiatab õdede väljarände eest

Eesti tervishoiutöötajate kutseliidu president Ulvi Tasane märkis, et tänu varasemates kollektiivlepingutes kokkulepitud töötasu tõusule on tunduvalt vähenenud õdede väljaränne, kuid nüüd on oht, et taas hakatakse teistesse riikidesse tööle minema.

"Viimastel kuudel on välismaalt tulnud väga palju tööpakkumisi. Patsientide jaoks on eelarve tasakaalust olulisem, et tervishoiutöötaja oleks tema kõrval nii kiirabiautos, haiglas kui ka hooldekodus," lausus Tasane.

Arstiteadusüliõpilaste seltsi president Klaus Martin Klettenberg ütles, et palgatõusu ärajätmine paneb löögi alla ka arstide järelkasvu.  

Tervishoiutöötajate liidud muretsevad tervishoiu olukorra pärast: üheaegselt on algatatud kiirabi, rehabilitatsiooniteenuste ja abivahendite reform, tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi ühendamine, eriarstile suunamisel üleminek e-konsultatsioonidele.

Muudatuste eesmärgid on meedikute hinnangul õiged, kuid plaanitav teostus pigem halvendaks abi kättesaadavust, sest tööjõudu pole piisavalt.

"Tervishoius on vaja töörahu ja stabiilsust. Raske on rahul olla ministriga, kelle tegevus ei ole olnud ei patsientide ega tervishoiutöötajate huvides," ütles arstide liidu president Neeme Tõnisson.

Pöördumisele kirjutasid alla õdede liit, tervishoiutöötajate kutseliit, arsstide liit, kliiniliste psühholoogide kutseliit, kliiniliste logopeedide kutseliit ja füsioterapeutide liit.