Veskimägi rääkis usutluses Eesti Päevalehele, et selle aasta neljanda kvartali hinnahüpe tasemele 40+ eurot/MWh on pigem anomaalia ning juba
Juba praegu on 2019.–2020. aasta elektri hinna prognoos 40 või 40– eurot/MWh tasemel.

"Hinnahüpe tulenes suuresti sellest, et kuskil 10 TWh elektrit aurustus kevadel Norras õhku. Seega sellest hinnahüppest lähtudes ei saa me teha mitte mingeid pikaajalisi järeldusi," märkis ta.

Tema sõnul on vaja elektri hinda tasemel umbes 50 eurot/MWh, et hakataks investeerima uutesse elektritootmisvõimsustesse.

"Praegune hinnatase, kus osa elektritootmise kulusid ei peegeldu hinnas, võtab võimaluse ehitada konventsionaalseid elektrijaamu. Selliseid jaamu on aga süsteemis vaja selleks, et tuli põleks igal hetkel, mitte ainult siis, kui päike paistab või on väga tuuline," ütles ta.

"Eleringi mure ei ole mitte kõrged hinnad, vaid see, et hind võib tulevikus olla liiga madal, mis ei võimalda teha investeeringuid uutesse elektrijaamadesse, ja see on tarbijate elektriga varustamisel probleem," ütles Veskimägi.