Liikumise Eesti 200 Mälupank toetusrühma esimehe Laine Randjärve sõnul soovitakse toetada vabatahtlikkuse alusel kokku tulnud kultuurirahva algatust, mis jäi uue poliitilise liikumise nimevaliku tõttu ebavõrdsesse seisu. "Uus erakond on juba olemasolevat nime kasutusele võttes põhjustanud kahetsusväärselt arusaamatusi tekitava olukorra: kaht sarnase nimega liikumist, nende liikmete kuuluvust ja esindatust aetakse pahatihti segamini," ütles Randjärv.

MTÜ Eesti Kultuur 200 registreeris kaubamärgi Eesti 200 patendiametis 2016. aastal. Liikumine Eesti 200 sündis 2015. aastal kunstidoktor Kärt Summataveti eestvõttel. Mälupanga koostamisse on kaasatud Eesti Kultuuri Koja partnereid, loomeliite ja loojaid, ülikoole ja üliõpilasi, teadlasi ja kultuuritegelasi, mäluasutusi, välis- ja kodumaiseid eksperte, laiemat kodanikeringi ning kogu ühiskonda.

Toetusrühma kuuluvad veel Riigikogu liikmed Yoko Alender, Krista Aru, Peep Aru, Maire Aunaste, Toomas Jürgenstein, Tiina Kangro, Toomas Kivimägi, Tarmo Kruusimäe, Helmen Kütt, Madis Milling, Aadu Must, Meelis Mälberg, Barbi Pilvre, Heidy Purga, Henn Põlluaas, Helir-Valdor Seeder ja Urve Tiidus.

Erakond: toetusrühm näitab, et parteid on Eesti 200 tekkimisest häiritud

Eesti 200 aseesimees Meelis Niinepuu hinnangul näitab toetusrühma loomine seda, et olemasolevaid parteisid häirib uue poliitilise jõu tekkimine.

"See, et parlamendi tasemel on hakatud tegelema meie erakonna nime küsimusega, on muidugi ühest küljest vahva, aga teisest küljest kummastav. See näitab tõepoolset seda, et riigikogus esindatud erinevad poliitjõud on Eesti 200 kui uue erakonna tekkimisest tõsiselt häiritud. Mis järgmiseks? Riigikogu toetusrühm Kalevi jahtklubi kaitseks, kelle tegevust takistab Kalevi kommivabrik? See näitab meie parlamendi tegelikku taset," kommenteeris Niinepuu.

"Meie jaoks on oluline, et kaitstud on nimekuju "erakond Eesti 200". Kaitseme seda mitte kultuuriinimeste ega Eesti rahva eest, vaid poliitikute eest, kes sisuliste Eesti arengut puudutavate küsimuste asemel tegelevad palaganiga. Nimekuju Eesti 100, Eesti 150, Eesti 200 peab saama kasutada vabalt igaüks. Eesti ei ole kellegi monopol," lisas ta.