Haridusministeeriumi üldhariduse osakonna juhataja Mihkel Rebane ütles ERR-ile, et sotsiaalministeeriumi kavandatav eelnõu sisaldab koolikorralduslikult tähtsaid teemasid: kontrolltöö ja tunnikontrolli mõiste, nõuded koolikoti raskusele, õppetundide algusaeg, kodutööd ning õppetöö ühes vahetuses korraldamise nõude täpsustamine.

"Siiski oleme seisukohal, et sotsiaalministeerium võiks määruse tasandil, mille eesmärk on laste tervis, piirduda nende mõistetega, mis ei ole defineeritud teistes õigusaktides või juhendmaterjalides, nagu näiteks kooliväsimus, õpivalmidus või muu selline," sõnas Rebane.

"Teine, ja tegelikult peamine, kavandatavate muudatuste probleem on ülereguleerimine, mis kitsendab liigselt koolide ning koolipidajate õigust otsustada oma kooli vajadustest lähtuvalt," lisas ta.

Rebane tõi välja, et näiteks kooli päevakava on juba defineeritud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ega vaja dubleerimist, õpitulemusi võidakse saavutada ning nende omandatust kontrollida märksa mitmekesisemate meetodite abil, kui seda on tunnikontroll või kontrolltöö ning õppetunde võib hiljem kui kell kaheksa alustada ka praegu, mida mitmetes koolides ka tehakse.

"Teeme sotsiaalministeeriumile ettepaneku jätkata arutelu. Selleks, et vältida ülereguleerimist, tuleks kavandada võimalikud muudatused koos haridusvaldkonna õppe- ja kasvatustegevust reguleerivate õigusaktide ajakohastamisega ning ministeeriumide vahelises koostöös," lausus üldharidusosakonna juhataja.

Sotsiaalministeeriumis viimast lihvi saav eelnõu näeb ette, et koolipäeva võib enne kella üheksat alustada ainult hoolekogu nõusolekul, kahes vahetuses õppimist tuleb üritada vältida ning söögivahetund pikeneb 30 minutile. Samuti näeb eelnõu ette, et tunnikontroll on ühe õppetunni õpitulemuste omandamist kontrolliv töö ja kõik muu on kontrolltöö.

Määrus võiks sotsiaalministeeriumi nägemuses hakata kehtima 1. septembrist 2020.