Sotsiaalministeeriumis viimast lihvi saav eelnõu näeb ette, et koolipäeva võib enne kella üheksat alustada ainult hoolekogu nõusolekul. Töörühmas osalenud Eesti õpilasesinduste liidu juhatuse esimees Marcus Ehasoo ütles ERR-ile, et mitmete uuringute põhjal ei ole kell kaheksa algav koolipäev õpilasele soodne, sest esimeste tundide ajal on raskem keskenduda.

Tallinna Jakob Westholmi gümnaasiumi saksa keele õpetaja Ingrid Aimla ei pidanud praegust koolipäeva kell kaheksa alustamist mõistlikuks, viidates õpilaste unisusele ja vähesele kontsentreerumisvõimele.

Tallinna Gustav Adolfi gümnaasiumi direktori kohusetäitja Tiivi Pikhof märkis, et nende koolis algab juba praegu esimesest kuni kolmanda klassini õppetöö 8.55, ülejäänud klassid aga alustavad esimesest tunnist ehk kella kaheksast.

"Tundide algusaeg võib olla kõikuv vastavalt sellele, kuidas tunniplaani kombinatsioonid on," selgitas ta.

Pikhofi sõnul viidi esimeste klasside algus hilisemaks vanemate palvel ja ta pidas seda väga mõistlikuks, samas aga osale vanematele see ei meeldi, sest õpilaste koolipäev pikeneb.

"On palju huviringe ja muid tegevusi, kuhu tahetakse last viia. Kui alustame kell üheksa, peame teadma, et kui meil peamajas suurtel lõpeb üheksas tund praegu kell 16.25 - viimane tund, mis vahetevahel on -, siis tegelikult see päev läheb veel pikemaks ja sellisel juhul see vanematele ei meeldi," tõdes koolijuht.

Viimast lihvi saav määrus puudutab ka söögivahetundi, mis pikeneb 15 minutilt 30-ni. Pikhof tõi välja, et GAG-is on esimesest kuni kuuenda klassini üks pikk söögivahetund, kus lapsed on vahepeal õues ja ka söövad. Ta pidas seda väga positiivseks, sest lapsed saavad rahulikult süüa ning ka värskes õhus aega veeta.

"Aga mida see jällegi tähendab, et kui alustame hiljem, teeme pika vahetunni, siis lapse koolipäev läheb veel pikemaks. Ehk meil ühiskond peab lihtsalt harjuma, et päev on pikem ja natuke teisiti sisustatud, et ei ole ainult tund-tund, vaid on ka õuevahetund vahel," märkis Pikhof.

GAG-i juht: mitmes vahetuses õppe võiks kohe ära keelata

Määruse eelnõu puudutab ka kahes vahetuses õpet ja koolid saavad soovituse liikuda selles suunas, et õppetöö käiks ühes vahetuses. Pikhof nimetas teist vahetust kuriteoks ja ütles, et tema poolest võiks selle kohe ära keelata.

"Meie kool on olnud mitmes vahetuses ja mitte sellepärast, et me ise oleks seda tahtnud. Ma ütleks, et teine vahetus on kuritegu, aga me oleme lihtsalt sunnitud, sest õpilasi määratakse koolidesse nii palju, ei arvestata seda, et koolidel on ruumipiir, aga ilmselt neid õpilasi polegi kuskile panna. Tallinnas on väga-väga palju koole, kes peavad töötama kahes vahetuses. See ei peaks kindlasti nii olema, see tuleb ära keelata, aga see tähendab, et kuskilt tuleb koolivõrk korda teha," sõnas ta.

Koolijuht märkis, et GAG-il on Kotzebue tänaval uus maja, aga tulevikuplaanid näitavad, et nad peavad taas õhtupoolse vahetuse käiku panema.

"Midagi on väga korrast ära. Lapsi pole kuhugi määrata või nad kogunevad teatud kohtadesse või tuleb algkoole juurde ehitada või koolivõrku kuidagi korrastada. Kõigile ei meeldi see plaan, et tulevad riigigümnaasiumid, aga kui gümnaasium mõnest koolist otsast ära kaob, saab see kool töötada ühes vahetuses ja põhikool ei pea kahes vahetuses käima. Midagi võiks teha ja selle võiks kohe kindlasti ära keelata," oli Pikhof resoluutne. 

Ta lisas, et ükski kool ei soovi õhtupoolset vahetust vabatahtlikult tekitada, pigem pannakse klassidesse lubatust rohkem lapsi, ehkki ka see pole õige - peaasi, et ei peaks avama õhtust vahetust, mis üldjuhul ei meeldi absoluutselt ka lapsevanematele ning tekitab probleeme ka õpetajate ülekoormusega.

Õpetaja: esimeses tunnis valitsev vaikus pole hea märk

Tallinna Jakob Westholmi gümnaasiumi saksa keele õpetaja Ingrid Aimla ütles kella kaheksase tundide alustamise kohta, et lapsed on sel ajal tuimad ja unised ning samasugune mure on ka õpetajatel, eriti nooremaealistel.

Ta märkis, et lapsed ei lähe kell üheksa õhtul magama, sest on sageli kella seitsme-kaheksani trennis ja koju jõudes tuleb veel ka järgmiseks päevaks õppida, rääkimata söömisest ja perega suhtlemisest.

"Isegi raskemates põhikooliklassides on kell kaheksa päris vaikne ja see pole hea märk. Nad lihtsalt magavad, aju ei tööta ja nõnda ei jõua ka õppetöö nendeni, olgugi, et tunnikorda on lihtsam hoida," tõdes Aimla.

Probleemiks on tema sõnul ka see, et osa gümnasiste lihtsalt jätabki esimesse tundi tulemata.

Söögivahetunni pikendamist pidas Aimla samas ebarealistlikuks, arvestades, et kõik ei mahu ühe-kahe vahetunniga sööma, aga kui juba neli vahetundi 30-minutiliseks muuta, lõppeks viimane tund alles kella 17-18 vahel, mis kaotaks omakorda võimaluse huviringides käia.

Õpilaste esindaja sooviks ka kontrolltööde ümbermõtestamist

Marcus Ehasoo ütles, et kui koolipäeva kell üheksa alustada, paraneksid ka õpitulemused ja omandatavate teadmiste hulk.

Õpilasesinduste liidu juhi sõnul arutleti töögrupis ka selle üle, miks peaks terves koolis õppetöö samal kellaajal algama. Ta tõi näite, et kui gümnaasiumis lõpevad tunnid pikemal päeval lausa kell viis, siis on neil võib-olla tõesti mõistlik tunde kell kaheksa alustada, samas algklassides ja põhikooli esimestes klassides on täiesti mõistlik hiljem alustada.

"Siin on kindlasti väike erinevus linna- ja maakoolide vahel, aga kui linnas lõpevad õpilasel kell 12-13 tunnid, istub ta tihti nelja-viieni pikapäevarühmas ja ootab isa-ema, tegelikult vähendaks see (tundide hilisem alustamine - toim) ka aega, kui palju õpilane peab koolis vaba aega veetma," sõnas ta.

Tema nägi söögivahetunni pikenemist positiivsena, märkides, et sageli on järjekord nii pikk, et 15 minutist jääb väheseks, et rahulikult süüa ja toitu piisavalt läbi närida, nagu on tervislik.

Rääkides sellest, mis määruse eelnõusse ei jõudnud, aga mida tema õpilaste esindajana vajalikuks peaks, tõi Ehasoo välja kontrolltööde ja testide teema, mille puhul peaks rohkem mõtlema, et tuupimisel ja faktikontrollil põhinev õppetöö ei ole efektiivne ning ka hindamise puhul võiks lähtuda rohkem sellest, kuidas konkreetne õpilane on edasi arenenud. Nende küsimuste osas oleks aga Ehasoo sõnul vaja juba laiemat koostööd ning kaasata tuleks ka haridusministeerium.

"Kui meie eesmärk on õpetada õpilasi õppima ja võtma vastutust oma hariduskäigu eest, siis see on väga lihtne mehhanism, kuidas seda vastutust suurendada," tõdes ta.

Ingrid Aimla märkis, et hariduses ongi suund selles suunas, et õppekava aina lihtsustakse, teoreetiliselt ei tohi nädalavahetuseks õppida anda ning samuti on keelatud kontrolltöö esimeses ja viimases tunnis.

"Et peaks lihtsalt veetma tunde, rääkides ainest ning lapsed kuulaku ja pangu kõrva taha?" küsis ta irooniliselt.

Uue eelnõu puhul tekitas töörühmas ohtralt vaidlusi keeld esimeses klassis kodutöid anda. GAG-i direktori kohusetäitja märkis, et tihtipeale tähendabki esimese klassi kodutöö seda, et midagi jääb kodus lõpetada. Pikhov tõi välja, et lapsed on erineva tempoga ning mõnel võib jääda lõpetada palju, teisel aga mitte midagi.

"Seisukoht on see, et nädalavahetus võiks kindlasti ikka vaba olla esimesel klassil, siis peab saama perega olla. Muidugi ei välista ma lugemist, sest kuidas lugemisoskus areneb, kui me kodus ka ei loe. Tihtipeale, mis vanemad mulle kurdavad, et õpetajad võiksid anda lugemist, sest õpetaja antud ülesannet täidetakse meelsamini kui vanema antut," tõdes Pikhof. "Mina läheneksin individuaalselt. Harjutamine teeb meistriks, aga kõik peab loomulikult olema mõistlikes piirides."

Tartu haridusjuht peab riiklikke ettekirjutusi üleliigseks

Tartu linna haridusosakonna juhataja Riho Raave rääkis Vikerraadio saates "Uudis+", et koolipidajad on kooli päevakava puudutavate tervisekaitsenõuete muutmist ammu oodanud, sest need on jäigad. Paraku liigutakse nõuete kehtestamisega tema hinnangul üleriigiliste regulatsioonide poole.

"Tartus on siiamaani selline kogemus, et otsus, mis kell algab koolipäev või kui pikad on vaheajad, on ikkagi jäetud koolide enda otsustada. Loomulikult töötatakse see läbi hoolekoguga, katsutakse leida ühine seisukoht, aga et üleriigiliselt midagi paika panna, see ei ole tervitatav," sõnas ta.

Tartu koolid on Raave sõnul tundide algust paika pannes lähtunud selleks, mis on lapsevanematele ja lastele kõige parem, lähtuvalt transpordist või vanemate endi tööaja algusest.

"Mõned toovad lapse kella kaheksaks, kuna peavad ise tööle minema, ja kui tundide algus oleks näiteks kell üheksa, aga vanemad toovad ikkagi lapse kaheksaks kooli, on see koolile lisakoormus, et lastele kuni tundide alguseni tegevust leida," lausus ta. "Arvan, et las iga kool otsustab ise, millal tunnid algavad, aga seda ei ole vaja üleriigiliselt reguleerida."

Uuringute kohta, mis liiga varase koolitöö negatiivseid külgi on kinnitanud, ütles Raave, et on neist kuulnud ja küllap on seal omajagu tõtt, aga elu on elu ning praktika teeb omad korrektuurid.

"Teist vahetust tahaksime muidugi vältida, aga alati pole see võimalik, sest koolid pole kummist ja kuidagi tuleb koolitulijad ära paigutada ühte või kahte vahetusse," tõdes ta ning kritiseeris ka söögivahetunni pikendamist, viidates sellele, et suurtes koolides süüakse peaaegu kõigis vahetundides.

"Keskteed on kõige parem leida kõige madalamal astmel ehk kooli tasandil. Jäägu need asjad kooli otsustada," resümeeris Raave.