Sikkut rääkis ERR-ile, et viimast lihvi saav eelnõu seab fookusesse lapsed ja nende heaolu ning üritab suurendada paindlikkust.

Kui senine määrus ütles, et koolipäev algab kell kaheksa või hiljem, siis koolipäeva reguleeriva määruse uuendamiseks koos käinud töörühmas oli Sikkuti sõnul üsna suur üksmeel, et tunnid peaksid algama hiljem. Seda soovitavad ka lastepsühholoogid ja uneuurijad.

Seepärast on valmivas eelnõus kirjas, et õppetunnid algavad kell üheksa või hiljem, aga hoolekogu, kuhu kuuluvad nii kooli, lapsevanemate, vilistlaste kui ka õpilaste esindajad, võib otsustada teisti.

"Neil, kes on skeptilised üheksase alguse suhtes, on põhjused hästi praktilised: kuidas on transport korraldatud, lapsevanemate tööaja algus, huvitegevuse või ringide algus pärastlõunal," loetles Sikkut. "Aga põhjus, miks need praktilised murekohad ei kaalu laste peale mõeldes üles hilisemat koolipäeva algust, on see, et jah, bussigraafikud võivad olla aastaid paigas olnud, aga tegelikult saab neid ümber teha."

Ta lisas, et ka huvitegevuse kellaajad on omal ajal paika pandud koolipäeva lõpu järgi ning kui koolipäeva kestus muutub, siis on võimalik ka need ümber vaadata.

"Kui tõesti hoolekogu leiab, et neile lasteavanemate tööpäevast tulenevalt sobib see kella kaheksane algus, siis ära keelata seda ei saa - paindlikkus peab olema võimalik. Aga tõesti, töörühma üldine seisukoht oli, et laste huvides on see, et kool algaks kell üheksa," tõdes minister.

Vaidlusteta pandi eelnõusse punkt, et tunnikontroll on ühe õppetunni õpitulemuste omandamist kontrolliv töö ja kõik muu on kontrolltöö.

"Praegu on ka arvulised piirangud, kui palju põhikoolis ja gümnaasiumis kontrolltöid võib olla, ja selles osas on paindlikkus endiselt võimalik. Kui koolis on tsükliõpe või õppekorraldus on selline, et teadmisi kontrollitakse semestri lõpus, siis kui see on põhjendatud, võib kontrolltöid ka rohkem teha, aga üldine kokkulepe võiks olla selline, et kogu semestri vältel võiksid kool ja õpetajad silma peal pidada sellel, et kõik kontrolltööd ei satuks ühele nädalale ja ühele päevale," selgitas Sikkut.

Kahes vahetuses õppimiseks peab nõu pidama hoolekoguga

Uues eelnõus pannakse paika ka see, et õppetööd peaks kool üldjuhul ühes vahetuses läbi viima. Praktiliselt ei ole seda igas koolis võimalik kiiresti ümber teha ja Sikkuti sõnul polegi seda vaja, kuid suund peaks olema selline, et kui vähegi võimalik, õpitaks ühes vahetuses.

"Kui kahes vahetuses õpitakse, siis peab hoolekogu olema kaasatud selle otsuse tegemisse," tõi ta välja.

Kuna paljudes koolides tekiks ühes vahetuses õppimisel ruumipuudus, ei toimu ühele vahetusele üleminekut automaatselt, aga hoolekoguga tuleb arutada, kas tulevikus on võimalik ühes vahetuses õpetama hakata või mida on tarvis teha, et ühele vahetusele üle minna.

Samas võib hoolekogu ka otsustada, et nende jaoks on mitmes vahetuses õpe aktsepteeritav, kuid Sikkut rõhutas, et otsus peab kindlasti sündima ühise arutelu käigus.

Kodutööde keeld tekitas enim vaidlusi

Praegu näeb määrus ette, et esimeses klassis ei tohi õpilastele kodutöid anda. Samas pole saladus, et tegelikult ei pea nii mõnigi kool sellest keelust kinni.

Sikkuti sõnul tõi töörühm välja, et keelatud ei peaks olema seda laadi ülesanded, nagu näiteks hoovist värviliste lehtede korjamine kunstiõpetuse tunni jaoks.

"Koduste õppeülesannete maht selgelt mõjutab ka laste vaimset tervist, kui palju on koolistressi, kui palju nad koormust tajuvad. Esimese klassi kodutööde puhul ei saadud kummaski kokkulepet - ei selles osas, et keeld maha võtta, ega ka selles osas, et kodutööd peaksid olema täielikult keelatud. See ongi üks asi, mille osas me kõige rohkem tagasisidet sooviksime, kui töörühmale eelnõu järgmisel nädalal välja saadame," nentis ta.

Määrusega tahetakse ministri sõnul panna paika keskpunkt: üheltpoolt ei peaks esimeses klassis olema keelatud igasugused kodutööd - lisaks eelmainitud puulehtede korjamise tüüpi ülesannetele ei pidanud töörühm probleemiks ka seda, kui üksikutel kordadel on vaja mõni ülesanne kodus ära lõpetada või lapsel käekirja mõttes mõne tähe kirjutamist harjutada.

"Teiselt poolt see, et suuremahulisi kodutöid järjepidevalt anda, sealjuures, et kui tunnis jääb harjutus pooleli, saab laps iga päev ülesande lõpetada pooleliolev ülesanne ära, ei oleks aktsepteeritud. Praegu proovime keskteed sõnastada, et ei keela ära esimese klassi kodutöid, aga ei taha ka mõne kooli reaalsust seadustada, et regulaarselt antakse suuremahulisi kodutöid või koolis poolelijäänud asju lõpetada," rääkis Sikkut.

Söögivahetund pikeneb 30 minutile

Kui praegu on söögivahetunni pikkus 15 minutit, siis nüüd lepiti kokku, et see pikeneb 30 minutini, et lapsed saaksid rahulikult süüa.

"See puudutab seda konkreetset söögivahetundi, aga see ei pea olema kõige pikem vahetund, kui räägime ka liikuma kutsuva kooli algatustest," selgitas minister. "Tegelikult järjest rohkem levivad ka õuevahetunnid või söögivahetunni ja õuevahetunni liitmine."

Sikkuti sõnul on suund sinnapoole, et pikemaid vahetunde võiks olla rohkem ja lastele tuleks selleks ajaks tegevus leida, et nad saaksid oma liikumisnormi koolis täis.

"Määrus eraldi liikumisosa ei reguleeri, aga paljud koolid osalevad juba liikuma kutsuva kooli algatuses. Huvi on hästi suur, neil on tegelikult järjekord ukse taga, et nõustada ja toetada koole, kuidas panna lapsed õppetundide sees ja koolipäeva jooksul liikuma," kinnitas ta.

Koolikoti raskuse puhul jaguneb vastutus kooli ja lapsevanema vahel

Ka koolikottide raskus oli küsimus, mille osas kaaluti eri võimalusi. Määrusesse taheti panna kirja nõuded, mille üle saab ka järelevalvet teha, teiseks taheti arvestada ka reaalse olukorraga.

Sikkut märkis, et koolikoti raskust mõjutavad nii õppevahendid kui asjad, mida lapsevanemad ja lapsed ise kaasa pakivad. Seega tahetakse teadvustada, et koolikoti raskuse eest vastutavad nii kool kui ka lapsevanemad.

"Kui kilodega reguleeritakse õppekirjanduse osa koolikotis, siis seda saab kool mõjutada tunniplaani koostades, et näiteks kõiki raskete õpikutega aineid ei pandaks ühele päevale. Teiselt poolt saaks kool kohustuse lapsevanemaid teavitada, milline võiks olla koti raskus, mis on lapsevanemate roll, kas tuleks koolikotti kontrollida, mida kaasas kanda, ja tutvustada ka juhendit," ütles tervise- ja tööminister, kelle sõnul on sellised juhendid koostatud nii Tallinna linnal kui teistelgi.

Seega kaalupiirangud tulevad õppekirjandusele ehk sellele osale, mida kool kontrollib ja mõjutada saab, ülejäänud osa koolikotist, olgu selleks veepudelid, pinalid, kaisuloomad või trenniasjad, jäävad aga lapsevanema vastutusele.

Määrus peaks jõustuma järgmise aasta sügisel

Sikkuti sõnul oli iga eelnõus käsitletava punkti puhul töörühmas neid, kes lõpuks paika pandud sõnastust toetasid, kui ka neid, kes arvasid teisiti. Kõik said aga aru, et muutust on vaja, sest praegu kehtiv määrus on aegunud ega aita lähemale laste tervise paranemisele.

"Seda on vaja uuendada ja panna lapsed keskmesse. Meil on väga palju eeskujulikke koole, kes juba praegu tegutsevad selle järgi, mis on siia määrusesse pandud. Tegelikult ka koolipäeva kujundamine võib olla palju paindlikum - kõigil klassidel ei pea olema vahetunnid samal ajal," tõi ta näite.

"Paindlikkust, lastega arvestamist ja seda, et koolipäeva kujundatakse algklassilastele ühtmoodi ja vanematele teistmoodi, seda mõtteviisi tuleks levitada ja sinna suunda minna, et saaks koolitarkused omandatud, aga ka tervis oleks hoitud," lisas Sikkut.

Nüüd saadab sotsiaalministeerium eelnõu töörühmale ja kui kõik peaksid sõnastusega nõus olema, saab see kiiremini kooskõlastusringile minna. Kui aga tekib veel läbiarutamist vajavaid teemasid ja vajadus veel korra töörühmaga kohtuda, siis nihkub kooskõlastusring Sikkuti sõnul hilisemaks.

"Arvan, et räägime mõnest nädalast," lausus ta.

Kui töörühm oleks juba mullu septembris kohtudes kokkuleppele jõudnud, nagu ministeerium esialgu plaanis, võinuksid uued nõuded jõustuda juba tänavu 1. septembril, aga hetkel pidas Sikkut reaalseks, et määrus hakkab kehtima 1. septembril 2020.