Ühiskonnas vastakaid arvamusi esile kutsunud eelnõu kohaselt algab koolipäev kõige varem kell üheksa, välja arvatud siis, kui hoolekogu teisiti otsustab, kahes vahetuses õpet peaks üritama vältida, söögivahetund pikeneb 30-minutiliseks ning koolikoti raskuse eest jaguneb vastutus kodu ja kooli vahel.

Haridusministeerium leiab aga, et plaanitavate muudatuste põhiprobleem on ülereguleerimine, sest koolid peaksid saama ise otsuseid teha. Lisaks teatas haridusministeerium, et sotisaalministeerium võiks oma määruses piirduda mõistetega, mida teised õigusaktid ei puuduta.

Toomesaar ütles ERR-ile määruse vajalikkust põhjendades, et kooli päevakava on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses defineeritud väga üldsõnaliselt.

"Ühest küljest annab see koolidele vabad käed, väga palju autonoomiat otsustada, mis kell koolipäevaga alustada, kuidas tunde vaheldada, kuidas see koormus on jaotunud. See, mis on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses kirjas, on väga-väga üldsõnaline," rõhutas ta.

Sotsiaalministri praegune määrus kehtib juba 2001. aastast ja täpsustab just tervist puudutavaid kriteeriume, nagu tundide alguskellaaeg, koolikoti raskus ja lubatud kontrolltööde arv päevas, et laste tervis oleks kaitstud.

"Töörühma liikmed on öelnud haridusministeeriumile, et kui nad soovivad ja suudavad panna need töörühma ettepanekud sisse mõnda oma haldusalas olevasse dokumenti /.../, siis oleme neile ettepanekutele avatud. /.../ Aga haridusministeerium pole nende kahe aasta jooksul, mis see töörühm on koos käinud, teinud ühtegi ettepanekut, kuidas teisiti edasi minna," lausus Toomesaar.

Ülereguleerimise etteheite kohta märkis ta, et sihtasutuse Kiusamisvaba Kool juhina kuuleb ta haridusministeeriumilt sellist reaktsiooni pidevalt - ei ole võimalik rohkem reguleerida, koolid peavad olema autonoomsemad ja seepärast ei saa ka üht või teist sätet paremini sõnastada.

Töörühmas osalenud tervisekaitsjad tõid aga Toomesaare sõnul välja, et kui üldse piirangud ära võtta, võib koolides, kus juba praegu valitseb suur ruumipuudus ja õpitakse kahes vahetuses, tekkida kiusatus alustada tunde näiteks 7.30, et teise vahetuse lapsi paremini kooli mahutada. Või kui kaotada koolikoti raskuse piirangud, vabastab see kooli üleüldse mõttest, kui palju see võiks kaaluda.

"Ideaalses maailmas me suudame tõesti ise õpetajate, koolipidajate ja lapsevanematena need asjad paika panna, aga elu on näidanud, et mõnikord pole isegi määrusest kasu, on vaja muuta seda, täpsustada ja parandada," lausus töörühma juht.

Seejuures tunnistas ta, et koolipidajatele on kahes vahetuses õppe kaotamine suur väljakutse. Töörühmas arutati isegi varianti, et selline asi üldse ära keelata, aga kompromissina pandi paika, et koolid saavad võimaluse oma eelistused siiski hoolekoguga läbi rääkida ning see võiks olla esimene samm panna koolid selles suunas mõtlema, et kahes vahetuses õpe võiks jääda ajalukku.

"Tahaks rõhutada, et töörühm on oma ettepanekutes lähtunud väga tugevalt koolilaste tervisest, kuna erinevad uuringud näitavad, et meil on ülekaalulisuse, vähese liikumise, koolirõõmu ja unevaegusega väga erinevaid muresid. Töörühm alustas tööd nende mõtete ja murede kaardistamisest ja toetus oma töös muu hulgas uuringutele, soovitustele ja näidetele, mida on mujal katsetatud või kasutusele võetud," lausus Toomesaar.

"Need ettepanekud peaksid võimaldama koolidele väga paljudele paindlikkust, soovi korral on võimalik jätkata täpselt nii, nagu seni on, võib-olla ainult mitte söögivahetundi puudutavas osas. Aga töörühm sooviks, et me liiguksime kaasaegsema koolikeskkonna poole, mis arvestab laste tervisega märksa rohkem," lisas ta.

Haridusministeerium saatis ainsana eelnõule vastulause

Haridusministeerium väljendas Toomesaare sõnul ka töörühma arutelude käigus oma pahameelt, aga kuna vastuseis oli pigem vähemuses, siis sai kokku lepitud kompromissid, mis enamikule töörühma liikmetest sobisid.

Tagasisidet ootas töörühm oma ettepanekutele esmaspäevani ning teisipäevahommikuse seisuga on eelnõule tulnud ainult üks vastulause, mis pärineski haridusministeeriumilt.

"Paar töörühma liiget võtsid selle peale omakorda vaevaks saata toetuskirjad, et neil parandusettepanekuid ei ole ja neid üllatab või tekitab neis segadust haridusministeeriumi reaktsioon," lausus Toomesaar. "Töörühm, välja arvatud haridusministeerium, näib olevat hetkel pakutud sõnastusega rahul."

Nüüd liigub eelnõu kooskõlastusringile ning sotsiaal- ja haridusministeerium saavad selle üle veel edasi vaielda. Ka koolijuhtide ühendus on Toomesaare sõnul andnud mõista, et soovib kooskõlastusringil parandusettepanekuid teha.

Seda, et eelnõu hakkaks kehtima juba 1. septembrist 2020, nagu sotsiaalministeerium kavandas, ei pidanud Toomesaar ebarealistlikuks, kuid märkis, et see sõltub edasistest parandusettepanekutest ja sellest, kas asi jääb pärast valimisi venima või mitte.

"Ma usun, et tahtmise korral on see realistlik, aga kui vastuseis on ülisuur, peab natukene mõtlema," tõdes ta.

Sotsiaalministeeriumis koos käinud töörühma kuulusid sotsiaalministeeriumi, haridusministeeriumi, Innove, Eesti Õpilasesinduste Liidu, Lastekaitse Liidu, Eesti Õpetajate Liidu, Eesti Haridustöötajate Liidu, õiguskantsleri büroo, Eesti Koolipsühholoogide Ühingu, Eesti Koolijuhtide Ühenduse, Tervise Arengu Instituudi, terviseameti, SA Kiusamisvaba Kooli, SA Noored Kooli ja Tartu Ülikooli liikumislabori esindajad.