"Oleme väga vastu," vastas Lääne-Virumaal asuva Kiltsi mõisakooli direktor Merje Leemets küsimusele, kuidas suhtub nende kool plaani nihutada koolitundide algusaeg kella üheksale.

"Meil käivad paljud lapsed pärast kooli treeningutes ja kuidas see asi on üldse mõeldud," ei mõistnud koolijuht. "Täiesti läbimõtlemata väljahüüdmine."

Ta lisas, et lapsevanemad lähevad hommikul kella kaheksaks tööle ja toovad enne lapsed kooli. Seega on lapsed nagunii pool kaheksa koolimajas, mistõttu poleks mõistlik tunde kell üheksa alustada.

Friedebert Tuglase nimelise Ahja kooli direktor Katrin Jõgeva ütles, et tema isikliku arvamuse kohaselt võiks koolipäeva hilisem alustamine läbi minna linnades, aga maal, kust inimesed sõidavad kuskile eemale tööle, on raske ette kujutada, kes siis lapsi kooli toob või saadab.

"Meie alustame hoolekogu ettepanekul hoopis pool tundi varem," tõi Jõgeva välja.

Ta selgitas et paljude Ahja kooli õpilaste vanemad käivad Tartus tööl ja kui nad peavad kell kaheksa või 8.30 tööl olema, siis sobibki neile varasem kooli algusaeg.

"Loomulikult peame hoolekogus seda arutama, kuidas vanemad seda näevad, aga arvan, et seadust ei tohiks nii teha, et igal pool peab täpselt sama olema. Peame lähtuma kohtade eripäradest ja vajadustest," lausus Ahja kooli juht.

Jõgeva põhikooli õppejuht Anneli Jäme ütles, et nende koolis on väiksemas ringis juba varem kaalutud, kas oleks mõttekas hiljem tunde alustada, kuid probleemi lahendamist ministeeriumi määrusega pidas ta liiga jõuliseks.

"Päeva üldist korraldust võiks ringi mängida, näiteks võimaldada hommikul tegelda mõne huviringiga," pakkus ta välja. "Loodan, et koolile jääb võimalus otsustada, et alustame kell üheksa, aga näiteks tantsutund või kohtumine klassijuhatajaga on enne seda."

Jäme märkis, et kell üheksa võib tunduda lapsesõbralikum kellaaeg, aga kui maalapsed tulevad valges kooli, siis koju jõuavad nad endiselt pimedas ja just maalaste puhul on kojuminek natuke kriitilisem.

"Meil on linnalapsi ja ka neid, kes tulevad 20 kilomeetri kauguselt. Tõenäoliselt saaksid nad hilisema bussiga tulla, kui bussiliiklus ümber korraldatakse, aga siis õhtul lähevad nad ju hiljem ka koju. Meil pole väga head ja konkreetset seisukohta," sõnas Jäme, nimetades eelnõus välja pakutut natuke läbikaalumatuks ja liiga jõuliseks.

Lüllemäe kooli juht: lähtuda tuleb lapse vajadustest

Teistsugusel seisukohal on Valgamaal tegutseva Lüllemäe põhikooli direktor Jana Tiits. Ta tunnistas, et teema ei tekita temas erilisi kirgi, kuna see on koolis juba varem läbi mõeldud ja arutatud.

"Eelmisest õppeaastast juba lükkasime natuke hilisemaks tundide algusaega. Varem algasid need 8.15, aga eelmisest aastast alates algavad 8.30. See sai nii otsustatud, sest lapsed tulevad maapiirkonnast bussidega, et nad ei peaks nii vara ärkama, kuna bussiga kooli jõudmine võtab aega," selgitas ta.

Päris kella üheksani ei tõstetud koolipäeva algust Tiitsu sõnul seepärast, et siis veniks päev liiga pikaks ning hakkaks segama muusikakoole ja trenne. Direktor lisas, et lapsevanemate tagasiside veidi hilisemale tundide algusele on olnud pigem positiivne.

"Kui laps peab pool kaheksa tunnis olema, on see lapsevanemast lähtuv suhtumine, aga mitte lapse vajadustest," tõdes Tiits.

Lisaks on Lüllemäe koolis juba praegu 30-minutilised söögivahetunnid, mida sotsiaalministeerium soovib kõigis koolides kehtestada ka uue määrusega.

Sotsiaalministeerium saadab lähiajal kooskõlastusringile kooli päevakava ja õppekorralduse tervisekaitsenõuete määruse eelnõu, mis paneb paika hulga muudatusi, et seada fookusesse lapsed ja nende heaolu.

Ehkki eelnõu näeb ette, et õppetunnid algavad kell üheksa või hiljem, võivad koolid hoolekogu nõusolekul ka tulevikus tunde varem alustada. Ministeeriumi plaani järgi peaks uus kord jõustuma 1. septembrist 2020.